Mertsina: tootlikkus langes

"Tööhõive kasv on praktiliselt pidurdunud ning on võtnud suuna langusesse. Väheneva tööhõive ja languses või madala tootlikkusega ei ole aga võimalik majanduskasvu oluliselt parandada," märkis ta pressiteates.

Töötuse määr Mertsina sõnul sel ja järgmisel aastal tasapisi alaneb. "Üldjuhul reageerib töötus mõningase viiteajaga majanduskasvu aeglustumisele või selle langusele. Siiamaani on töötus aga järk-järgult alanenud. Samas on see Eestis langenud juba alla sellist taset, mis tekitab ülemäärase palgakasvu survet. Kuigi palgakasv jääb veel kiireks, ootame selle mõõdukat aeglustumist," sõnas ta.

Vaatamata SKP langusele alanes töötuse määr esimeses kvartalis 8,5%ni. Tööd otsis 57 000 inimest. "Kui viimastel aastatel on aasta alguses sesoonsetest teguritest tingituna töötus veidi kasvanud, siis sellel aastal see vähenes," kinnitas peaökonomist.

Samas oli töötuse määr piirkondade lõikes erinev. "Nagu tavaliselt, oli see oluliselt kõrgem Kirde-Eestis, kus töötus ulatus ligikaudu 18%ni, Lõuna-Eestis aga 6%ni. Kirde-Eestis on nii hõivatute kui tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus oluliselt väiksem, kui Eestis keskmiselt. Tallinnas oli töötus Eesti keskmisest veidi madalam ning ulatus ligikaudu 8%ni," selgitas Mertsina.

Koos töötuse alanemisega on tema sõnul positiivne ka see, et vabade ametikohtade arv on tööturuameti andmeil kasvanud. "Üldjuhul on vabade töökohtade arvu suurenemine olnud positiivses seoses majanduskasvu paranemisega ja vastupidi," lisas ta.

"Viletsa majanduskasvu, negatiivse rändesaldo ja majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arvu suurenemise tõttu jõudis juba mitu kvartalit aeglustunud tööhõive kasv esimeses kvartalis langusesse, vähenedes aastases võrdluses 0,7% ehk ligikaudu 4000 inimese võrra," märkis Mertsina.

Enim vähenes tööhõive töötlevas tööstuses ning põllu- ja metsamajanduses. Kõige suurem tööhõive kasv toimus aga ITK- ja tervishoiusektoris.

Lisaks välisrändele töötas ametlikel andmetel välismaal ligikaudu 21 000 Eesti residenti, mida oli ligi tuhande võrra enam kui möödunud aastal samal ajal, kuid 4000 inimest vähem, kui eelmise aasta viimases kvartalis.

"Nõrga majanduskasvu ja möödunud kvartalil selle languse tingimustes on tööturg püsinud tugevam. Mitme tegevusala (näiteks energeetika ning laondust- ja veondust abistavad tegevusalad), kus lisandväärtus langes, osakaal kogutööhõives on väiksem kui nende mõju majanduskasvule," märkis Mertsina.

Väljaränne hakkab tema sõnul küll tasapisi aeglustuma, kuid üha süvenev negatiivne loomulik iive vähendab Eesti rahvastikku. "Tööturule siseneb üha vähem inimesi ning elanikkond vananeb, millega suureneb ülalpeetavate hulk tööealiste inimeste suhtes," sõnas ta.

Vanemaealiste (vanus üle 65 aasta) tööhõive suurendamine oleks Mertsina sõnul küll üks võimalus, kuid tuleb arvestada, et selle vanusegrupi tööhõive määr on Eestis juba praegu teiste EL riikidega võrreldes väga kõrge - Eestis 10%, ELis keskmiselt 5%.