Ettevõtjad ja  omavalitsus saavad kärpida väljarännet

Arutelus Eesti välja- ja sisserände teemal on ühelt poolt suure probleemina esil inimeste väljarändest tulenev töökäte vähenemine. Teisalt on aga mure, kas meie keel ja kultuur suudavad vastu pidada võõrtööjõu kaasamisest tekkivale survele. Kindlasti ei tohiks negatiivselt suhtuda kumbagi pidi liikumisse. Nii inimeste lahkumine välismaale kui ka võõrtööliste saabumine on teatud ulatuses kasulik nii eesti keelele kui ka kultuurile, rääkimata majandusest.

Kui inimesed omandavad välismaal oskusi, kogemusi, kontakte ning suudavad need hiljem Eestis ära kasutada mõne uue ettevõtmise käimalükkamisel, peaksid kõik rahul olema. Kuigi algatus “Talendid koju!” ei ole vahest nii lennukalt käivitunud, kui oodati, on see siiski märk, et ­Eesti ootab siit lahkunud inimesi tagasi. Teinekord võib heast sõnast olla rohkem kasu kui kotitäiest kullast. Niisamuti on kasulik, kui riiki asub püsivalt elama inimesi, kes ei tule siia mitte kõrgema palga pärast, vaid kes näevad Eestis võimalust viia ellu oma unistused, mis ühel või teisel moel pole n-ö vanas Euroopas võimalik. Sellised inimesed ei getostu, vaid rikastavad nii kultuuri kui ka majandust.

Olen ise elanud kümme aastat Saksamaal, kus lõpetasin ülikooli ning töötasin pikemat ­aega Saksa ettevõtetes. Kaks aastat tagasi otsustasime perega tagasi Eestisse kolida, sest Saksamaaga seotud unistused ja eesmärgid said täidetud. Nägime enda tulevikku Eestis ning samuti soovisime oma lapsed siin suureks kasvatada.

Kõnekeskus Võrru. Mõistagi tekkis kohe küsimus, mida Eestis tegema hakata? Tutvustasin Danpoweri juhtkonnale siinset ettevõtluskeskkonda, mis osutus Saksa investorile huvipakkuvaks nii poliitilises, majanduslikus, õiguslikus kui ka energeetika vallas. Nad otsustasid sobiva võimaluse korral oma äri Eestisse laiendada ja mul oli hea meel, et sõidan Eestisse koos töökohaga. 2012. aastal avaneski võimalus turule siseneda, kui Danpower ostis Võru linnalt ASi Võru Soojus aktsiad. Heast algusest innustatult sündis läinud aastal kava tuua Eestisse ettevõtte ­Saksa klientide kõnekeskus. Anlüüsisime, kas luua 25 klienditeenindajaga kõnekeskus Tallinna, Tartusse või Võrru ning otsustasime viimase kasuks. Kõnekeskuse asutamine lõi võimaluse pakkuda tööd kohalikele saksa keelt kõnelevale inimestele, aga ka neile, kes soovisid tagasi Võrru.

Palju pädevaid töötajaid. Pettumust valmistas asjaolu, et enamik suuremaid personalifirmasid ei näinud Võrus kõnekeksuse avamisel mitte mingit perspektiivi ning soovitasid mul igal juhul Tallinna kasuks ümber otsustada. Hilisemate personaliotsingute käigus selgus siiski, et Võrumaalt on võimalik leida väga kõrgel tasemel saksa keelt kõnelevaid klienditeenindajaid ja projektijuhte, samuti saksa keelt emakeelena kõnelevaid inimesi. Meile kolisid ka töötajad Tallinnast ja Tartust või siis sõidetakse iga päev Tartust Võrru tööle. Inimesed on Lõuna-Eestis väga usaldusväärsed ja töökad. Danpoweri lugu võiks innustada ka teisi ettevõtjaid kaaluma, kas tegutseda tingimata pealinnas või valida asukohaks hoopis mõni väikelinn.

Võru eeliseks näiteks on Riia lennujaama lähedus, mis võimaldab Tallinnaga võrreldes paremat ja soodsat lennuühendust. Samuti on ettevõttel siin tunduvalt väiksemad kontori ülalpidamise kulud võrreldes Tallinnaga. Võrumaal on töötajatel võimalik leida kergesti oma lastele koht munitsipaallasteaias ning siin on heal tasemel koolid. Eluasemekulud on Võrus väiksemad kui suurlinnades. Noortel peredel on siin kergem ja soodsam oma elamine rajada.

Väikse koha võluna võib välja tuua ka selle, et inimesed ja omavalitsus väärtustavad meie ettevõtet tööandjana. Tallinnas oleksime ilmselt suurde massi kaduma läinud. Koostöös Saksa suursaatkonna, Goethe instituudi ja Võru linnaga on meil nüüd kavas Võru lasteaedades alustada saksa keele intensiivõppega, mis jätkuks koolides. Siinsed saksa keele õpetajad on nüüd selle oma südameasjaks võtnud.

Eestis tuleks igati soodustada äritegevuse suuremat hajutamist. See aitaks kaasa Eesti tasakaalukamale arengule ning võimaldaks inimestel töötada oma kodukoha lähedal, vähendades tarbetut väljarännet. Teisalt on väikelinnades ka sisserännanutele suurem sotsiaalne surve õppida rääkima eesti keelt ning austama kohalikku kultuuri.