Eesti võlakirjaturule hakkab elu sisse tulema

Eestis emiteeriti mullu võlakirju 95 miljoni euro eest, mis on võrreldes pankade 5 miljardi eurose laenuportfelliga üsna väike summa. Aga võlakirjaturg jääbki mahtude poolest pangafinantseerimisest väiksemaks. Vaatan võlakirjaturgu praegu optimistlikumalt kui näiteks paari aasta eest.

Mitu põhjust. Esiteks on selle ajaga tekkinud võlakirjadest huvituv kindel investorkond. Võlakirjadest huvituvad järjest rohkem jõukamad eraisikud, kellele need on heaks alternatiiviks aktsiatele, sest pakuvad kindlat-stabiilset rahavoogu aktsiariskidest madalamal tasemel.

Teiseks, võlakirju ostavad järjest rohkem ka investeerimisfondid ning mullu osales võlakirjade märkimisel isegi üks pensionifond. See annab ettevõtetele kindlustunde, et ka pensionifondid on valmis nendesse investeerima.

Pensionifondid on kapitaliturul kõige suuremad institutsionaalsed investorid. 2013. aasta lõpu seisuga oli pensionifondide maht kokku 1,77 miljardit eurot ja nende maht võib paarikümne aasta pärast kasvada isegi 10–12 miljardi euroni. Kolmas võlakirjaturu elavnemise põhjus on see, et võlakirjade väljaandjad on praegu valdavalt keskmised ja väikesed ettevõtted. Nende seas paistavad esiteks silma finantseerimisteenuseid pakkuvad ettevõtted, kellele võlakirjaturg on esmane rahastamisallikas, sest pankadest nad laenata ei saa. Teine tüüp on kasvufaasis olevad ettevõtted, kelle rahavoog ei ole pankade jaoks veel piisavalt stabiilne.

Kolmas tüüp võlakirjade väljalaskjaid on nn projektettevõtted ehk ühe konkreetse investeeringu tarbeks loodud ettevõtmised.

Vaja suuri. Tõsine võlakirjaturg käivitub Eestis tõenäoliselt siis, kui suured ettevõtted oma võlakirjadega välja tulevad. Suurtel ettevõtetel on paslik vaadata võlakirjaturu kui alternatiivse finantseerimisallika peale. Ühtepidi annab selleks põhjust investorite suurenenud huvi, teisalt võlakirjade kui finantsinstrumentide poolt pakutavad hüved.

Suurtele võib tõesti näida, et raha on lihtsam ja odavam pangalaenu teel kaasata. Kuid võlakirju välja andev ettevõte saab palju tingimusi just endale meelt mööda seada, sealhulgas valida võlakirjade pikkust, intressi maksmise tihedust või teha muid piiranguid. See teeb ettevõtte rohkem nähtavaks ja tekib tihedam side suurema investorkonnaga.