Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Autode maksustamisel on võimatu konsensust leida

12. juuni 2014, 00:00

Töösõitudeks kasutatavate isiklike sõiduautodega seotud kulude hüvitamises pole riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi sõnul võimalik täit konsensust saavutada, eelnõu punktide vastased ütlevad, et riik teeb praegu toimivast üldreeglist erandi.

Eile oli riigikogus teisel lugemisel tulumaksuseaduse muutmise eelnõu ehk töösõitudeks kasutatavate isiklike sõidu­autode kompensatsiooni piirmäärade muudatused.

Sellega käib kaasas ka käibemaksuseaduse muutmine, mis puudutab firma sõiduautodelt maha arvatava käibemaksu vähendamist.

Käibemaksu- ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõud seisavad küll eraldi, kuid kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul võiks neid vaadata koos, nagu nad sügisel välja tulid.

Eriluba ei täida eesmärke. “Kui praegu kehtib käibemaksu direktiivi järgi üldreegel, et kui ettevõtluses kasutatakse sõiduautot, peab saama sellelt käibemaksu täies ulatuses maha arvata. Rahandusministeerium soovib aga üldreeglit piirata ja teha sellest erandi, et käibemaksu saaks maha arvata vaid 50% ulatuses. Selleks aga on vaja saada Euroopa Komisjonilt eriluba, mida saab ainult tingimusel, et maksukogumine muutub lihtsamaks nii maksuhaldurile kui ettevõtjale, paranema peab ka maksupettustega võitlemine ehk maksuseaduse kuritarvitamine peab vähenema. Me ei näe, et see rahandusministeeriumi välja pakutud süsteem nendele eesmärkidele kuidagi kaasa ­aitaks,” kommenteeris Palts.

Konsensusele pole mõtet loota. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljevi sõnul pole mõtet loota täielikule konsensuslikkusele, sest ettevõtjad on selgelt väljendanud, et see on nende jaoks juba põhimõtteliselt ebameeldiv teema, aga kui seda eelnõu saab koostöö käigus paremaks muuta, on see loodetavasti kõikidele kasulik.

Eelnõus on pakutud välja, et seaduse jõustumistähtaeg on 1. september, aga see on Paltsi sõnul vaid rahanduskomisjoni oletuslik hinnang, millal nad võiksid saada seaduse jõustamiseks vajaliku erandi sisseviimiseks Euroopa Komisjonist loa.

“Teades, kui kaua Euroopa Komisjonis otsustusprotsessid aega võtavad, ei julgeks ma arvata, et suvel peaks see luba tulema ja 1. septembrist saaks seadus jõustuda. Kui see luba ka peaks tulema, oleks ju mõistlik selle seaduse rakendamiseks ettevõtjatele mõnevõrra aega jätta,” lisas Palts.

Vastuolud aruteludes. Ettepanekuid, mida kaubandus-tööstuskoda koos tööandjate keskliiduga aprilli keskel rahanduskomisjonile seadusemuudatuse kohta tegi, Paltsi sõnul arutatud pole. “Need olid väga põhimõttelised ettepanekud, praegused arutelud on toimunud pigem väga konkreetsete punktide ja detailide üle, sest erinevatel valdkonna spetsialistidel, näiteks raamatupidajatel, on olnud väga palju detailseid küsimusi, mida need muudatused endaga kaasa toovad,” ütles Palts.

Positiivne muutus on tema sõnul aga see, et maksimummäära, kui palju tööandja võib töötajale ühes kuus hüvitada, tõstetakse pisut, kuid siiski vähem, kui nad oleks tahtnud.

Vassiljev: arutelusid on piisavalt olnud. “Oleme teinud riigikogus kaks ümarlauda, viimane neist oli väga tõsine töögrupp, tõstatati mitmeid küsimusi seoses käibemaksuga, tulumaks pole nii palju kirgi tekitanud. Jõudsime nii mitmeski küsimuses rahandusministeeriumiga ühisosani, nüüd on kõik rahandusministeeriumist tulnud muudatusettepanekud saadetud ka teistele osapooltele, ootame nende tagasisidet,” sõnas ta.

Vassiljev ütles, kaalumisel oli ka suurem piirmäära tõus, aga praegu pole see võimalik. “Võib-olla tulevikus, kui see piir on jälle ajale jalgu jäänud,” lisas ta.

Kui piirmäära veel rohkem tõsta, tähendaks see Vassiljevi sõnul ka suuremat kulu riigieelarvele.

 

Kommentaar

  • Meil on peamiselt postiautod

Aavo Kärmas, Eesti Posti juhatuse esimees
Meil on küll väga suur autopark, kokku 500 autot, aga see muudatus mõjutab meid suhteliselt vähe, sest enamikku neist autodest kasutatakse vaid postisaadetiste laialiveoks.
Nende autode pealt, mida kasutatakse meil ka erasõitudeks, maksame me juba nüüd korralikult erisoodustusmaksu. Ma saan riigist aru selle seaduse muutmisega, sest see on ju levinud praktika, et auto võetakse firma nimele ja tegelikult tehakse sellega erasõite.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. June 2014, 19:33
Otsi:

Ava täpsem otsing