Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lisamüügiks pole vaja tsirkust teha
Keskkond, kus me elame, on tagasihoidlikult põhjamaine. Seda nii müüja kui ka kliendi poolt vaadatuna. Ei ole vaja mingit tsirkust ega trikitamist, et iga hinna eest kliendilt viimast võtta.
Kõigepealt ostab klient põhitoote. Selle aitab talle leida temast (kliendist) pädevam klienditeenindaja-müüja. Et seda leida, peab suutma selgeks teha, mida klient vajab. Selleks ei soovi klient pikka teoreetilist KGB-stiilis ülekuulamist, pigem paari-kolme dialoogi stiilis küsimust.
Selle info põhjal suudab tubli teenindaja välistada need sama tootegrupi tooted, mis kliendi soovide ja/ või vajadustega ei haaku, ning tutvustada talle 1-2 sobivat toodet. Siis peaks ju ühtlasi küsima, kas klient seda soovib. Küsima otsust. Kui ka see on tehtud, alles siis saab rääkida lisamüügist.
Pakutakse aina juurde ja juurde. Põhiline viga, mida lisamüügi puhul tehakse, on kärsitu otsuse küsimine.
See on valdkond, mille treenimisele peab rõhku panema, et teenindaja-müüja oskaks seostada põhitoodet lisatootega, mitte lihtsalt ükskõik mida aina juurde pakkuda.
Väärikad klienditeenindajad suhtlevad selles etapis kliendiga lihtsalt ja inimlikult. Neil on kindel alus - kliendile kasulik lisasoovitus. See ongi eduka lisamüügi võti Eesti oludes. Ei ole vaja mingit tsirkust ja psühholoogilist valmisolekut, lõpututeks “ei”-vastusteks valmistumist ja ikka tuima järjepidevusega jätkamist.
Loe pikemalt kaubandus.ee-st