Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swed hüvitas 9 mln eest kahjusid
Swedbank maksis oma klientidele 2014. aasta esimese viie kuu jooksul üle 9 miljoni euro elu- ning varakindlustuse hüvitisi.
Sel perioodil laekus kokku üle 7700 kahjujuhtumi avalduse, nendest olid 96 elukindlustuse, 1752 kodukindlustuse ning 5875 sõidukikindlustuse juhtumid. Käesoleva aasta suurim hüvitis on ulatunud 170 000 euroni, teatas pank pressiteates.
Swedbanki investeerimise ja kindlustuste osakonna juhi Katre Uibomäe sõnul oli viie kuu jooksul Swedbanki elukindlustuse klientide seas 52 surmajuhtumit ning 44 traumajuhtumit. „Peamisteks surmajuhtumite põhjusteks on jätkuvalt pahaloomulised kasvajad ja südame-veresoonkonna haigused. 90% surmajuhtumite põhjuseks on haigused, õnnetusjuhtumid moodustavad surmajuhtumistest vaid väikse osa,“ märkis Uibomäe.
Tema sõnul ei mõtle inimesed sellele, et nooremas eas võib neid tabada tõsine haigus ning riske tajutakse pigem seoses õnnetusega. „Samas oma klientide juhtumite baasil näeme, et pigem ohustavad kliente rasked ja ootamatud haigused,” ütles Uibomäe.
„Sel aastal on olnud mitmeid juhtumeid, kus surma on põhjustanud ka harvem esinevad haiguseid nagu näiteks motoneuroni haigus ja HIV. Paraku näeme, et paljudel juhtudel avastatakse haigus liiga hilja. Enamus rasketest haigustest on tänapäeval ravitavad või on võimalik olukorda kontrolli all hoida, kui need on avastatud piisavalt varajases staadiumis. Seega on oluline oma tervise eest hoolitseda. Ka elementaarsest regulaarsest tervisekontrollist on väga palju abi – see võimaldab välja selgitada võimalikud riskifaktorid ning aitab ennetada tõsiseid haigestumisi,” selgitas Uibomäe.
Varakindlustuse juhtumite osakaal on jäänud võrreldes eelmise aastaga umbes samale tasemele.
Selle aasta suurim kodukindlustuse hüvitis on ulatunud 170 000 euroni ning tegemist oli hoone täieliku hävimisega tulekahjus. Uibomäe sõnul on kõige sagedasemad juhtumid tavapäraselt seotud veekahjudega, mõnevõrra on suurenenud sel aastal õnnetusjuhtumite arv koduse varaga. „Näeme, et inimesed mõistavad üha enam kindlustamise olulisust ning eelistavad laiemat kaitset pakkuvaid lahendusi. Ligi 70% kodukindlustuse lepingu sõlmijatest on valinud ka koduse vara kaitse ning üle poole sõlmijatest vastutuskindlustuse kaitse, mille abil hüvitatakse kolmandatele isikutele põhjustatud kahjud, näiteks toru lõhkemisest põhjustatud veekahjustused alumises korteris,” lisas Uibomäe.
„Kaskokindlustuse osas on juhtumite arv võrreldes aastatagusega ligi 20% väiksem ning seda eelkõige tänu suhteliselt leebele talvele. Kahjude tükilise jaotuse osas on suurima osaga endiselt klaasikahjud ning liikluses tekkinud õnnetused,” ütles Uibomäe.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.