Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hobi: purjetada saab kõrge eani

Kadrin Karner, Rivo Sarapik 22. juuni 2014, 09:07

Eesti Jahklubide liidu president ning Pärnu spaa- ja konverentsihotelli Strand omanik Egon Elstein jõudis avamerepurjetamise juurde 45 aastaselt ning julgeb seetõttu öelda, et alaga sobib alustada igas eas.

"Alguses tundus, et tegemist on väga keerulise asjaga. Sai ka kursuseid võetud aga selleks, et keskmisel tasemel sõita, matkata ja võistelda, ei ole vahet kui vanalt tegelema hakata," rääkis Elstein 19. juunil Äripäevas ilmunud rubriigile Hobi ja lisas, et on näiteid, kus pealt 40-selt purjetamisega tegelema hakanud inimene on hiljem oma ala tipus.

Lemmikhobi kõrge eani. "Eks purjetamas oli käidud ka varem, Nõukogude ajal koos mõne tuttavaga, kuigi mitte väga palju kordi. Pärnus vee ääres elades ja kasvades ei sattunud ma kunagi purjetamistrenni, aga aerutamas käisin küll," meenutas Elstein. Edasi viis juba üks asi teiseni - jõe äärde elama asudes hakkas ta sõitma mootorpaadiga ning purjetajatega rohkem suhtlema ning jõudis paadi juurest purjekani välja.

Purjetamise plussiks hobina peab Strandi omanik ka seda, et purjetamisega võib kõrge eani tegeleda. "Meie jahtklubis on mitmeid üle 70 aastaseid aktiivseid purjetaiad, vanim neist koguni 75 aastane." Purjetamisega tegelevad ka puudega inimesed.

Kaks ühes - reisimine ja hobi. Elstein püüab selgitada, milles matkapurjetamise mõnu seisneb. "Selles on kaks toredat tegevust - purjetamine ja reisimine käsikäes. Päev otsa purjetad ja õhtuks oled jälle uues kohas. Erinevates jahtklubides kohtud teiste, tavaliselt võõraste purjetajatega erinevatelt maadelt. Vestled nendega ja käid saunas. Kõik on nö ühe ala inimesed ja see liidab." Purjetamine on tema sõnul hea hobi ka seetõttu, et seda saab harrastada ükskõik millises maailma otsas. "Lendad lennukoga kohale, rendid jahi ja purjetad sellega ringi ning ööbid oma rendijahis. Vahel on ka nii reisitud," rääkis ta kunagisest Tai reisist ja lisas, et reisi tegi põnevaks just Tai rikkalik saarestik, mis võimaldas saarelt saarele purjetada ning kohalike inimeste ja teiste purjetajatega kohtuda.

Eestis on Elsteini sõnul selliseid matkaselli tüüpi purjetajaid vähe. Soomes ja Rootsis ja Vahemere riikides aga väga palju. "Meile avaldas mõju suletud aeg Eesti riigis, kui ei saanud merele ja piirile lähedalegi ning eraomand oli keelatud. Teistes riikides toimus sel ajal suur sadamate võrgustiku arendamine." Strandi omaniku sõnul on Eesti sadamad küll viimaste aastate jooksul arenenud, kui veel 10 aastat tagasi oli olukord üsna niru.

Noorele hobist tööks. Noortel soovitab Strandi omanik purjetamistrenni minna just seetõttu, et rääkimata looduses treenimisest ja keskkonnasõbralikust alast, võib sellest tulevikus saada noorele inimesele amet või lisasissetulek. Purjetamise puhul ei tasu karta, et see vaid meeste ala oleks, seilavad ka naised, nii üksi, kui mitmekesi ning mõned neist on ka ümber maailma purjetanud.

Purjetamise teeb pikkade aastate jooksul huvitavaks just ala nüansirohkus. "Ka kümneid aastaid purjetanud inimesed ütlevad, et ikka on midagi uut juurde õppida. Kunagi ei saa öelda, et mul on nüüd kõik selge," nentis Elstein ja lisas, et lihtsalt alguses, kui asjast vähem tead, liigub purjekas aeglasemalt ning ise näed märksa rohkem vaeva. "Kuigi matkamehel ju kiiret ei ole, on ikkagi nii, et kui näed mere peal teist jahti, tahad selle kinni püüda ja sellest mööda saada."

LISALUGU: Ala võib võtta rohkem ja vähem raha.

Kui kallis ala purjetamine on? Egon Elsteini sõnul saab purjetada väga kallilt kui ka väga odavalt. "Võimalusi on mitmeid - kas omad jahti üksi, mitmekesi. Kõige kallim ongi jahi soetamine. Kõik muu on juba oluliselt odavam." Samas saab ka jahte tema sõnul väga erinevas hinnaklassis ja suuruses soetada. "Jahtidega on nii nagu autodegagi - valida saab mitmesuguse lisavarustuse vahel - purjed, kallimad või odavamad, kas ja kui palju on purjekal elektroonikat," selgitas ta ja lisas, et suur vahe on ka selles, kas purjekaga käiakse ka võistlemas või mitte.

Kõige soodsam võimalus purjetamiseks on olla kellegi meeskonnas - nii, et ise jahti ei omagi. "Vahel võtab mõni sind matkama ka," lisas ta ja naastes võistluste juurde ütles, et paljud jahiomanikud otsivad pidevalt purjetajaid oma meeskonda. "Eestis pead sel juhul tavaliselt maksma osa stardimaksust ja söögiraha. Elu mere peal on ju iseenesest odavam kui Tallinna kesklinnas. Kamba peale tehakse purgisuppi jne," arutles Elstein. Eestist väljaspool makstakse professionaalsetele purjetajatele võisteldes ka palka. Kas see komme ka juba Eestisse jõudnud on, Elstein kindlalt väita ei tea.

LISALUGU: Laevale juba lapsest peale

Purjetamishuvilise esimene koht nõu saamiseks ja proovisõiduks on talle lähim jahtklubi, ütles Pärnu Jahtklubi tegevjuht Raiko Lehtsalu, kes purjetamisega tegeleb 1997. aastast.

Tema sõnul toimuvad jahtklubides iganädalased eelregistreerimisega proovisõidud, millele saavad kaasa minna ka inimesed, kes varem oma jalga purjeka pinnale tõstnud pole. "Paljud alustavadki tuttavate või sõprade kaudu. Ka mina sattusin purjetamise juurde läbi tuttavate," rääkis Lehtsalu. Tema sõnul ei ole vahet, kas purjetamisega alustatakse läbi teoreetilise koolituse või kellegi purjekal praktilisi kogemusi omandades.

Lehtsalu sõnul ei tea ta nimetada ühtegi konkreetset haigust, mis purjetamisega kokku ei sobiks, küll aga rõhutab ta, et meeskond peab purjetaja terviseprobleemidest või nõrkadest kohtadest enne merele minekut teadlik olema. "Otseselt kedagi, kellele keelatud oleks, ei ole. Igale inimesele leitakse meeskonnas õige tegevus. Kui purjetamisega spordina tegeleda, on üldfüüsiline vorm oluline ja eks palju oleneb ka ilmast. Tormise ilmaga on ikka päris palju jõudu vaja."

KOMMENTAAR: Algajale põnevaim kallutamine

Getter Sopp, käis elus esimest korda Pärnu lahel purjetamas

Minu jaoks oli esimesel purjetamisreisil kõige põnevam kõikide algajate ülesandeks olev nö kaaluks olemine ja kallutamine. Vastavalt purjeka kapteni käsule pidi kaalu rakendada purjeka erinevatel külgedel. Kui tuule suund muutus, tuli kiirelt üle kreenis oleva jahi teisele äärele ronida ning esimesel korral tundus seegi põnev. Isegi adrenaliini tekitas. Purjeka meeskond oli abivalmis, küsisin neilt palju küsimusi ning sain teada, et tuule suunda vaadatakse purje külge kinnitatud kahte värvi lõngade järgi. Purjeka kiirust aga mõjutavad tema pikkus, laius, purje kandepind ning  meeskonna suurus.

TASUB TEADA: Tuju hea, aga alkoholita ehk mida teada purjetama minnes:

o Merel ja jahis on omad seadused

o Ohutuse huvides on kapteni korraldused täitmiseks

o Riietu sportlikult vastavalt ilmale, kuid pigem soojalt

o Jahil kanna madalaid heleda tallaga sportlikke jalanõusid

o Ilm merel on heitlik, võta kaasa päikseprillid, -kreem, peakate

o Purjetamise ajal ei ole soovitav laevatekil sokkides või paljajalu liikumine

o Jahil kehtib reegel, et mitte üle parda kukkuda, tuleb alati kuskilt kinni hoida

o Päästevestid on lastele kohustuslikud ja täiskasvanutele soovituslikud

o Hoia oma lastel merel olles silm peal

o Kui loksumine iiveldama ajab, võta enne reisi merehaigust ennetav tablett

o Mõõdukas alkohol on jahi peal lubatud, kuid mitte kohustuslik. Punane vein jahisõidule ei sobi

o Prügi merre ei visata

o Parima kogemuse saad, kui teed kõike ise kaasa purjetamisel.

Allikas: Windwalker OÜ

KALENDER: Purjede all oktoobrini välja

Valik suviseid purjetamissündmuseid

20-21.06.Jaaniöö regatt (asukoht Haapsalu sadam)

30. 06 - 5. 07. Võrtsjärve nädala regatt kõikidele klassidele, Võrtsjärvel Rannus, Tamme poldril

05.07.Tondisaare maraton Võrtsjärvel, Rannus. Osa võivad võtta kõik klassid ja omatehtud purjekad. (korraldab Tartu Kalevi Jahtklubi).

04. - 06. 07.Watergate 2014 - avamerepurjetamise Eesti karikas 2014. (korraldab Pärnu Jahtklubi Eesti Jahtklubide Liiduga)

04.07 - 05.07.Rannarootsi regatt avamerepurjetamises distantsil Tallinn - Haapsalu (korraldab Haapsalu Jahtklubi)

05.07 - 06.07.Kessu regatt, avamerepurjetamise Eesti karikas. (korraldab Haapsalu Jahtklubi koos Eesti Jahtklubide Liiduga.)

12. - 13.07.Tilgu Regatt 2014. (korraldab Tilgu Sadama Jahtklubi ja Eesti Optimistiliit)

12. - 19.07. toimub 57. Muhu Väina regatt

26.-27.07. või 2.-3.08. Merematk

31.07 -3.08.Ruhnu regatt (Kuiviži-Ruhnu - korraldab Saaremaa Merispordi Selts)

2. - 9. 08.Neljateistkümnes Piirist-Piirini Regatt (Läti piirist Vene piirini), purjetamisüritus mitteprofessionaalidele.

09.08.Valge Daami regatt (korraldab Haapsalu Jahtklubi)

15.-17.08.Roja  regatt - Saare maakonna meistrivõistlused avamerepurjetamises (Saarema Merispordi Selts)

13.09.Kuressaare linna meistrivõistlused avamerepurjetamises (korraldab Saaremaa Merispordi Selts)

20. 09.Naised roolis (ESS Kalev Jahtklubi Tallinnas)

20-21.09.Sügisregatt (Haapsalu Jahtklubi)

27.09.Jäätükkidega võidu (korraldab Saaremaa Merispordi Selts)

04.10. Hooaja lõpuvõistlus (korraldab Haapsalu Jahtklubi)

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. June 2014, 13:41
Otsi:

Ava täpsem otsing