Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Edukad soovitavad: 15 nippi, kuidas paremini toota

Rivo Sarapik 03. juuli 2014, 15:59

Tööstusfirma mahte aitavad kasvatada investeeringud - nii tootmisse, seadmetesse kui oma töötajatesse ja klientidega suhtlemisse.

Kasvu ihalevad tööstusfirmad tegelevad nii oma kui konkurentide töötajate ehk kundedega. Samuti panustavad nad uute ideede otsimisse, et nii enda toodetut kas kallimalt müüa või end konkurendi ees vajalikumaks muuta, kirjutab 4. juuli Äripäeva rubriik Tööstus.

Just need märksõnad joonistuvad välja tööstusettevõtete kogemustest, millest Äripäev on sel kevadel kirjutanud. Tootevalikut parandada ning käivet kasvatada aitab lisaks masinatesse-töökorraldusse tehtud investeeringutele ka panustamine oma töötajaisse.

Ajalukku läheb tänavune kevad aga ka projekti Disainibuldooser lõppemisega. Selle kaheaastases programmis osales kolm tööstusfirmat, mis disaineri abiga kasvu otsisid. Kui padja-tekitootja Wendre avastas sealt idee hakata allhanke asemel oma kaubamärgi ja sõnumiga Tark Magamine oma kaupu müüma, siis alles esimesi samme tegev alpakavillast kaupu tootev Decoreter OÜ võttis turgudel läbilöömiseks oma plaani. Käivet peaks aitama kasvatada mitte konkreetsete kaupade, vaid nendega kaasnevate emotsioonide müümine.

Kogusime kokku esimesel poolaastal Äripäeva rubriikidest ja tööstuseteemalisest ajakirjast ilmunud ettevõtjate soovitused ja nipid, millega nemad rohkem ja paremini toodavad ning toodetu edukamalt maha müüvad.

SAMM SAMMULT: Paremini aitavad toota raha, partnerid ja töötajad
Tööstusettevõtete nipid tootmismahu ning müügi kasvatamiseks:

1. Meelita töötajate pead tööle.
Tööta targemini, mitte rohkem, õpetavad Sindis tegutseva villatööstuse Sindi Lanka juhid ettevõtte töötajaile. See tähendab, et palgatõusu niisama firmas oodata ei maksa - töötaja peab vastu pakkuma nn targemat tööd. Firma juht Dennis Ulrik Kristensen selgitab, et just viimased poolteist aastat pakuvad töötajad uusi ideid ja mõtteid, kuidas tööd efektiivsemaks muuta. "Neil on huvi asja muuta."

Keilas tegutsev elektroonikatootja Ensto Ensek aga maksab kasutusele võetud parandusettepaneku teinud töötajaile preemiat.

2. Ära lase kuludel kontrolli võtta.
Sindis tegutsev tekstiilitööstus Fein-Elast Estonia säästis seadmeid säästvamate vastu vahetades, kuid tootmismahtu säilitades, 40% elektrienergiast. Firma tehas töötab igal päeval 24 tundi ööpäevas ja niite keritakse seal juba viiendat aastat järjest tehast kordagi seiskamata. Mullu 4,5 miljoni eurose käibeni kasvanud tööstuse tänavused neli esimest kuud näitavad kasvu.

3. Pane kaup end ise müüma.
2009. aastal alustanud tihenditootja-müüja Fixus Trade kerkis Gaselli TOPi käibe 3,3 ja kasumi 53kordistamisega. Ettevõtte üks omanik Rainer Reim selgitas, et kasvu taga on end ise reklaamiv ja müüv toodang, kiire tellimuste täitmine ning operatiivne tarne.

4. Iga klient ei mõista nalja.
Norra klient on valmis maksma kõrgemat hinda, aga see tuleb talle ka ära põhjendada, selgitas Norra-Eesti masinaehitusfirma Bestra Engineering juht Hellar Mutle. "Norra on tänuväärne turg, sest norrakas on nõus maksma korralikult, aga sa pead muidugi hästi ära põhjendama, mille eest," selgitas ta. Norrakale on tema sõnul arusaadav ka tootearendusele ja tootmise seadistamisele kuluv aeg, samas sakslased ja britid eeldavad kohest tulemuslikkust. Soomlased aga eristuvad norrakatest süsteemse mõtlemise poolest.

Naljategemisega tasub rahvusvahelises seltskonnas ettevaatlik olla. Lumekoristusvahendite tootja Meiren Engineering ekspordijuht Mairi Peetersoo näiteks selgitas, et sakslastel ei käi naljategu äriga kokku. "Mida tõsisem ja sügavam vestlus, seda vähem huumorit," täpsustas ta. Lisaks naljale ei mõista nad ka kokkulepete murdmist.

5. Müük on alles algus.
Bestra Engineering juht Hellar Mutle toonitas, et ettevõtte toode on siis edukalt lõpetatud, kui see on kliendi juures töötanud mõistliku aja ning kunde rahul. Näiteks firma toodetut testis klient Hiina merel neli aastat, enne kui otsustas seeria tellida.

6. Silmast-silma müüb paremini.
Arhitektidele ja sisekujundajatele kivist viimistlusvahendeid müüva Edelstein OÜ juht ja üks omanik Merle Laidro rõhutab müügil isiklikku kontakti. "Oluline on need arhitektid üles leida ja neile oma tööd näidata, et nad näeksid, mida kõike on võimalik kiviga teha ja et see paneks neil omakorda mõtte lendama," selgitas ta. "Tuleb silmast silma neid inimesi näha." Firma messidel ei osale ning telefonis tooteid ei müü.

Messil osalemist väärtustab aga sillaehitaja Paadisildade OÜ, mille ühe omaniku Marek Vikati sõnul tuleb seal tulemuse saavutamiseks ise vaeva näha. "Kui keegi annab sulle oma visiitkaardi, kuid hiljem sa temaga ühendust ei võta, on tegemist raha põletamisega," lisas ta.

7. Tootmine küll, aga puhas ja turvaline.
Vahel on kliendile vaja näidata firma telgitaguseid ehk tootmist. Siin soovitas Mutle sama laitev olla kui toodete juures. Esimesena vaadata enne delegatsiooni saabumist kriitiliselt üle, et oleks välistatud võimalus, et keegi näiteks kraanakonksuga vastu pead saab. Enne ringkäiku instrueerida külalisi, panna nad vajadusel kaitseriidesse. "Võtab aega umbes neli kuud, enne kui kõik töömehed hakkavad kaitsevahendeid ja kiivreid kandma, nii et selle juurutamiseks ja kinnistamiseks tuleb piisavalt aega võtta," soovitas ta.

Meireni kogemusel on oma tootmise näitamine võimalus enda firma kasuks otsustama panna.

8. Vali, kes sulle sisse hakkab tooma.
Edasimüüja valimisel soovitab Merieni ekspordijuht olla kriitiline ning mitte valida esimest. Esimesele tootest huvitatud diilerile eksklusiivõiguse andmine on tema sõnul eestlaste suurim viga. "Enne eksklusiivi andmist kaaluge hoolikalt alternatiive," soovitas Peetersoo.

9. Autasu saab rahaks pöörata.
Eesti parima toiduaine valimise konkursil osalenud tootjate sõnul kajastub tunnustus ka firmade majandusnäitajates. "Võidetud tiitlid toovad avalikkuse suurema tähelepanu ning tekitavad seeläbi ehk ka tarbijais nende vastu suuremat huvi," selgitas Kalevi juht Kaido Kaare. Magusatootja on Eesti parima toiduaine tiitli koju toonud 14 korral.

10. Kellele prügi, kellele tooraine.
Järvamaal tegutsev, plastijäätmetest ehitusmaterjali tootev Rexest Grupp kasvatas tunamullu uuendusliku materjalikasutusega käivet ligi kaheksa korda. Toorainehindade kasvu või toorainepuuduse tõttu otsivad üha enam tootjad, aga ka energiafirmad näiteks prügist toorainet. Ümber töötlemiseks - näiteks ehitusmaterjaliks - sobib pea kõik, mis kasutajail prügikasti läheb.

11. Vähem pakendit.
Veerand tarbimiskõlblikust toidust visatakse Bernd + Partneri tehtud uuringu kohaselt minema. Raiskamise tingib näiteks liigsuured pakendid, mida tarbijad realiseerimisaja jooksul ei jõua ära kasutada. Lahenduseks on kas väiksemad pakkeüksused või näiteks valedele hoidmistingimustele reageerivad ümbrised, mis annavad näiteks märku, kui toodet on valedes ja eluiga lühendavates tingimustes hoitud.

Probleem on ka ülepakendamine - näiteks maiusetootjad trumpavad üksteist üle kirevate, kuid ebavajalike pakenditega. Saksamaal läbi viidud uuringu järgi on küpsise- ja kommikarbid 40% ulatuses tühjad.

12. IT avitab paremaks, kiiremaks, tõhusamaks.
Pea pooled Microsofti korraldatud uuringule vastanud ettevõtteist leidis, et infotehnoloogialahendused muudavad firma konkurentide ees läbilöögivõimelisemaks. Iga kolmas vastanu leidis, et IT-investeeringutega paraneks firma klienditeenindus, oleks suurem tootlikkus ja suurem töötajate rahulolu.

13. Kokkuhoid, mitte ainult rahaline, maksab.
Lisaks soodsale otsivad kunded üha enam ka keskkonda ning klientide raha säästa aitavaid lahendusi. Näiteks kasvas eelmisel aastal 5% Eesti mahetootjate arv. Ülemöödunud aastal ökojäätisi tootma hakanud La Muu OÜ omanik Rasmus Rask usub, et mahetootmise populaarsuse kasv jätkub ka tulevikus. Nimelt on viimase 10-15 aasta jooksul mahetootmine nii meil kui mujal Euroopas näidanud stabiilset ja tugevat kasvu, samas on mahetoodete osakaal kogu Eesti jaemüügist vaid veidi üle ühe protsendi.

Kliendi raha säästvaid lahendusi aga pakuvad ka taastuvenergialahendusi tootvad firmad. Päikesepaneelide valmistaja Energogen näiteks plaanib sel aastal kasvada äride toel, mis otsivad soodsamaid lahendusi tootmis-logistika-büroohoone energiaga varustamisel. Logistika Plussi värske terminalimaja, mida toidab päikeseenergia, on üks näidetest.

14. Disain toob lisaraha.
Kolm tööstusfirmat lõid kaasa Disainikeskuse programmis Disainibuldooser, mille kaheaastane projekt lõppes tänavu. Patjade-tekkide tootja Wendre näiteks hakkas osalemise tõttu oma toodangule teise pilguga vaatama ning nüüd plaanib ettevõtja vähendada sõltuvust allhankest ning juurutada oma kaubamärki. Targa Magamise lähenemine jõuab turule peagi.

15. Erilahendus meelitab raha välja.
Tellimuspõhine tootmine aitab paremini kunde vajadusi rahuldada, kuid sunnib töösturi pidevalt õppima ning tootmist ja varude juhtimist jälgima. See on tootmise laad, kus ettevõte pakub võimaluse tellida tooteid vastavalt kliendi soovidele või vajadusele. "Tellimuspõhise tootmise puhul on suhtlus kliendiga väga tihe. Siiani on meie klientide tagasiside olnud väga hea, kuna tellimuspõhine tootmine annab võimaluse kõigil klientidel soovitud lahendusi saavutada," selgitas lahendust kasutava katusetootja AS Toode juhatuse liige Mati Kitt.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. July 2014, 15:59
Otsi:

Ava täpsem otsing