Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Keskpangal ees pingeline aeg
Kuu aja eest sundis murettekitavalt madal inflatsioon Euroopa Keskpanka tegema ajaloolise otsuse ja viima hoiuse intressimäärad negatiivseks. Nüüd püsib õhus küsimus, kui kauaks intressimäärad nulli lähedale jäävad.
Eile toimunud keskpanga koosolek sellele küsimusele vastust ei andnud.
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi lubas, et keskpank hakkab ostma lihtsaid ja läbipaistvaid erasektori võlakirju, mis on tagatud mittefinantssektori varadega. Keskpank soovib luua turgu väikese ja keskmise suurusega ettevõtete laenudega tagatud võlakirjadele, lausus ta.
Euro endiselt kallis. Hoolimata keskpanga püüetest eurot nõrgestada, on valuuta jäänud alates aasta algusest põhimõtteliselt samale tasemele. Valuutaturgudel oli euro ja dollari kurss eile 1,3651.
Lisaks teatas Euroopa Liidu statistikaamet sel nädalal, et tarbijahinnad kerkisid juunis aastaga 0,5% võrra, mis on neli korda väiksem kui keskpanga oodatud 2%-line inflatsioon. Kuna inflatsiooninäitaja on langenud juba mitmendat kuud, pole majandust elavdavat kiiret hinnatõusu lähiajal oodata.
Sel nädalal Les Echos ilmunud intervjuus kutsus Prantsuse peaminister Manuel Valls keskpanka üles korraldama võlakirjade ostuprogrammi. “Ma soovin, et keskpank, kes saab minna oluliselt kaugemale, asuks aktiivsemalt turult vara kokku ostma,” kommenteeris Valls. “Rahanduspoliitika ei saa seista ainult intressimäärade muutmise najal.”
Prantsuse peaministri hinnangul aitab kokkuostmine eurot nõrgestada ja seega eurotsooni eksporti tõsta. “Euro on ülehinnatud ja see on halb nii tööstusele kui ka kasvule,” lisas Valls.
Euroopa Keskpanga president on korduvalt öelnud, et madal inflatsioon euroalal on tingitud euro kursi tugevusest, kuna see muudab impordi hinna madalamaks. Samas tugevneb euro jätkuvalt, hoolimata keskpanga kärbitud intressimääradest ja pankadele suunatud odavatest rahastamistingimustest. See annab lootust, et keskpank võib kaaluda finantsvara soetamist.