Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Meelitab investoreid kinnisvaraturule

Birjo Must, Aivar Hundimägi 10. juuli 2014, 18:38

USAs populaarset ühisrahastuse ideed rakendatakse nüüd Eestis kinnisvarasse investeerimisel. Ühise rahapaigutusega saab kinnisvarainvestoriks juba 100 euroga.

Möödunud sügisel Swedbank Investeerimisfondide juhi ametikoha maha pannud Loit Linnupõld on hakanud eest vedama uudset investeerimislahendust.

Nimelt kogutakse kokku punt investeerimishuvilisi ja paigutatakse üheskoos raha kinnisvaraobjektidesse. “Piltlikult öeldes on ühisrahastamine see, kui paned kolme sõbraga raha kokku ja ostad midagi. Et seda lihtsamaks teha, oleme loonud elektroonilise keskkonna, mis aitab inimestel otsuseid teha,” tutvustab projekti Linnupõld.

Välismaal populaarsust koguva crowd­fund’imise põhimõte on jagada omakapital väga paljude inimeste vahel laiali. “Meie pakume väljavalitud investeerimiskõlbulikku kinnisvaraobjekti, mis on läbi analüüsitud. Omakapitali tükkideks jagamine võimaldab osaleda investeeringus väikeste summadega,” selgitab Linnupõld.

Põhimõtteliselt toimib asi nii, et inimene registreerib ennast veebilehel kasutajaks, valib välja sobiva investeerimisobjekti ja summa, sõlmib lepingu ning jääb tulusid ootama, mis makstakse välja intresside ja dividendidena.

Soov laieneda Põhjamaadesse. Linnupõllu sõnul on USAs käimas kaks sarnast ühisrahastusprojekti, mis on viimase aasta jooksul suure hoo sisse saanud. Kuna tegemist on liiga uue ideega, siis pole see Euroopas veel populaarsust kogunud. “Tahame  mudeli Eestis ära katsetada ja laiendada seda kohe Põhjamaadesse ja Euroopasse,” rääkis Linnupõld, lisades, et on umbes poole aasta küsimus, mil keegi sama asja ise ära teeb.

 “Kuna kinnisvara ühisrahastamist pole maailmas palju, siis alustavad inimesed üldjuhul mõnest tuhandest eurost,” märkis Linnupõld. Kui aga tulevikus projekt korralikult käima läheb ning huvilisi juurde tuleb, tekib nii suuremaid objekte kui ka julgemaid investoreid, arvas ta.

Eestis saab investeerida summasid alates 100 eurost, seega peaks see olema taskukohane paljudele. Linnupõld usub, et keskmine investeering kujunebki pigem väikeseks.

Korraga kaks-kolm objekti. Juunis ehk esimesel tegutsemise kuul oli Crowdestate’i veebilehel välja pakutud üks objekt. Tegemist oli Stroomi rannas asuva korterelamuga, kus renditakse välja 35 korterit. Selle projektiga prooviti kaasata 435 000 eurot, kuid investeerimisvalmidust näitasid 18 Crowdestate’i liiget kokku 200 000 euro suuruses summas. Kuigi piisavat summat kokku ei saadud, oli see Linnupõllu arvates väga hea tulemus ühe kuu kohta. “Stroomi projekt on juuni lõpust suletud, aga me avalikustame oma uue investeerimisvõimaluse juba täna-homme,” sõnas ta.

Linnupõllu nägemuse kohaselt pakubki Crowd­estate tulevikus korraga 2-3 objekti ning kui üks leiab rahastuse, käiakse välja järgmine. “Kui korraga oleks üleval 20 objekti, siis hakkaks investorite huvi hajuma,” arvas ta. 

Juuni algusest üleval olnud veebileht on  kogunud umbes 300 huvilist, kellega liitub iga päev veel mõnikümmend. Reaalne investeerimisvalmidus on Linnupõllu sõnul olemas umbes kümnel investoril.

Tootlus jääb keskmisele tasemele. Crowdestate’i investeerimisobjektideks on rahavoogu tootev kinnisvara. Linnupõllu sõnul on selleks esialgu korterelamud, aga hiljem võib lisanduda ka büroohooneid või isegi kaubanduspindu.

Tootlus sõltub objektist ning ettevõtte meeskond arvutab iga objekti jaoks välja kindlad mudelid. “Tallinnas on kontoripindade puhul renditootlus umbes 8% aastas, korteritel ilmselt 4–6%. Kui aga see raha lebab praegu lihtsalt kuskil pangas ega teeni midagi, siis on see inimestele päris suur motivaator, mida kaaluda,” arvas Linnupõld, et projekt pakub head tootlust.

Esialgu tekitab investorites kõige enam küsimust ajaperiood, sest rendikinnisvara projektid on keskmiselt kümme aastat pikad ja psühholoogiliselt on raske oma raha nii kauaks kinni panna. Üheks tulevikuvariandiks võiks Linnupõllu sõnul olla lühikesed paariaastased arendusprojektid, mille käigus investorid saaksid minna kaasa mõne kinnisvaraarendajaga ning jagada omakapital ja hiljem tekkiv kasum pooleks.

Crowdfunding töötab internetipõhiselt. Praegu ühtegi sellist projekti veel pole, kuid Linnupõllu sõnul oleksid väiksemad arendajad sellest huvitatud. “Pangad tõmbavad oma tegevust kokku ning raha kättesaadavus on võrreldes viie aasta taguse ajaga halvaks läinud. Kui sa just ei ole Merko või YIT, siis arendajate elu ei ole väga lihtne,” rääkis ta.

Linnupõllu sõnul on uuringud tõestanud, et eestlased on nõus raha kinnisvarasse paigutama. Küll aga ei saa minna n-ö otse tänavalt raha küsima. “Sellepärast need crowdfund’imise mudelid töötavad praegu puhtalt internetipõhiselt ja seal füüsilist kliendi kohalolekut tarvis ei ole,” märkis ta lõpetuseks, et see on kõige odavam ja lihtsam moodus.

MIS ON MIS

Crowdfunding ehk ühisrahastamine on:

  • internetipõhine platvorm, kus grupp inimesi saab teatud kindlate projektide või ideede rahastamises osaleda.  
  • Maailma suurim ühisrahastusprojekt KickStarter USAs, heategevuslik Hooandja Eestis, kinnisvarateemaline Fundraise USAs.

  KOMMENTAAR
Ühisrahastus annab kinnisvaraturul võimaluse ka väikeinvestoritele

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman:

Väikeinvestori jaoks on kinnisvaraturg tegelikult suletud ja selles kontekstis on Crowdestate neile kindlasti alternatiiviks. Pean silmas investorit, kellel on mõnisada või mõnituhat eurot. Juhul kui ei taha kusagile Kesk-Eestisse põllusiilukest või Valgasse ühetoalist korterit osta, siis on kinnisvaraturg kinni. See mudel annab selgelt võimaluse investeerida kinnisvarasse väikese omakapitaliga ilma et peaks võtma suuri laenusid. See ongi alternatiivtoode, mille sarnast Eestis täna ei ole. On küll olemas suured kinnisvarafondid, aga seal on sisenemise summad hoopis teised. Jaeinvestorit see ei võlu.

Eks iga investeerimisega kaasnavad riskid. Alates sellest kui objekti väärtus kahaneb või objektil kaob rahavoog ära, siis ei saa teenida oodatud tootlust. Küsimus on ka see, et kui tahad ennetähtaegselt lõpetada, siis millised on väljumistingimused. Need on aga klassikalised küsimused iga investeerimistoote puhul. Klassikalised investeerimisriskid on seal olemas.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. July 2014, 14:49
Otsi:

Ava täpsem otsing