Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rohkem lugupidamist kaaseestlaste vastu
Kui me tahame enda kõrvale sõltumatuid ja tarku inimesi, siis me ei saa nendega suhelda lootuses, et nende käitumine oleks sõltuv ja ebaintelligentne. Kõik inimesed soovivad paremat elu ja paremat Eestit. Tahame, et inimesed meie kõrval oleksid õnnelikumad, rõõmsamad ja sõbralikumad. Imestame, kui see nii veel ei ole, ja arutleme, millal võiksime nii kaugele jõuda.
Nõnda jõuame ringiga iseenda ja oma organisatsioonideni. Selleni, mida me siis reaalselt teeme, et eestlased oleksid õnnelikumad ja targemad. Sest mina ja sina oleme osa eestlastest ning sõpruskondade kaudu oleme kõik omavahel seotud. Minule võõras on mu sõbrale väga oma. Minu klient on kellegi tütar, ema või abikaasa.
Inimesed pole tohmanid. Seetõttu palungi nendelt, kes tellivad ja teevad reklaame, natuke rohkem lugupidamist kaaseestlaste vastu. Me ei saa tahta paremat Eestit ning samal ajal kõnetada reklaamides inimesi, kes on kokkuvõttes meie enda sõbrad, sugulased või tuttavad, nagu tohmaneid.
Võtame juhusliku näitena reklaami: “Alma piima võtsid?” Miks peaks keegi võtma just Alma piima? Kallis inimene, kes selle reklaami tegid või tellisid, kas sa küsid ise oma kaasalt kodus: “Kallis, kas sa poest Alma piima võtsid?”
Tõepoolest, turustajad tahavad, et inimesed ei räägiks lihtsalt piimast, autost ega telekast, vaid tootemargist, brändist. Aga, sõbrad, see on inetu. Kui me tahame oma kõrvale sõltumatuid, iseseisvaid ja intelligentseid inimesi, siis me ei saa nendega kommunikeerida lootuses, et nende käitumine oleks sõltuv, programmeeritud ja ebaintelligentne.
Hoolimatu raiskamine. Iga tegu loeb, iga kommunikatsioon on võimalus teha midagi paremaks, ilusamaks, liikuda lähemale visioonile.
On hoolimatu raisata pinda ja risustada kaasmaalaste tähelepanu sõnumitega, mida me tegelikult südames ei soovi kellelegi edastada.
Antud reklaami puhul näiteks piisaks vaid piimapakendist ja küsimusest: “Kallis, kas piima võtsid?” (ja siis lisaks mõni fakt piimast). Nõnda on raha ja inimtähelepanu natukenegi lugupidavamalt kasutatud. Lõpetame selle lõputu “müümise” ja teeme lihtsalt head asja.