Käibedeklaratsiooni lähiajal veel eeltäitma ei hakata

Riigikogu liige Aivar Sõerd käis hiljuti välja idee võtta kasutusele eeltäidetud käibedeklaratsioonid. Maksuamet saadaks igal kuul ettevõtjale eeltäidetud käibedeklaratsiooni ning ettevõtja kohustuseks oleks vaid deklaratsioon üle vaadata, vajadusel andmeid täpsustada ning deklaratsioon kinnitada.

Kaubanduskoda toetab põhimõtet, et maksude tasumisega seotud halduskoormus tuleb viia miinimumini. Nii jääb ettevõtjatel rohkem aega äritegevuseks ehk kaupade müümiseks ja teenuste osutamiseks. Samas on keeruline öelda, kas see muudatus hoiaks kokku ettevõtjate ressursse. Vastus sõltub eelkõige sellest, milline on kasutusele võetav tehnoloogiline lahendus ning kui suured on sellega kaasnevad kulud.

Eelduseks e-arved. Eeltäidetud käibedeklaratsioonide eelduseks on e-arvete kohustuslikuks tegemine ettevõtjatevaheliste tehingute puhul. Lisaks tuleks arvestada täiendavate IT arenduskuludega, kuid nende suurust on keeruline prognoosida. Võimalik, et ettevõtjad peavad hakkama maksuametile edastama ka senisest rohkem infot oma tehingute kohta, mis võimaldaks määrata maksu­erandite kohaldatavuse.

Praegu esitavad ettevõtjad käibedeklaratsiooni kord kuus. Eeltäidetud deklaratsioonide korral peaksid ettevõtjad väljastama arve oma tehingupartnerile ning samal ajal tuleks arve andmed edastada ka käibemaksu andmebaasi. Ilmselt oleks võimalik ettevõtjate kulusid vähendada, kui andmeid ei peaks edastama reaalajas, vaid seda võib teha näiteks kord päevas. Ettevõtjate halduskoormust aitaks vähendada ka see, kui arvete andmeid ei peaks saatma andmebaasi käsitsi, vaid need läheksid sinna automaatselt.

Teine võimalus eeltäidetud käibedeklaratsiooni rakendamiseks oleks see, kui anda maksuametile piiratud ulatuses ligipääs ettevõtjate raamatupidamisprogrammidele vajalike andmete tõmbamiseks käibemaksu andmebaasi. Selle üheks puuduseks on vajadus võtta kasutusele standardiseeritud raamatupidamisprogramm.

Ilmselt ei olda veel valmis. Eeltäidetud käibedeklaratsioonid lihtsustaksid käibemaksu deklareerimist, kuid ilmselt ei ole Eesti ettevõtjad praegu selleks sammuks veel valmis. Peab arvestama, et 94% meie ettevõtetest on vähem kui 10 töötajaga mikroettevõtted. Tõenäoliselt ei ole paljud neist nõus kohe e-arvetele üle minema ega lisainvesteeringuid oma infosüsteemidesse tegema.

Kindlasti ei tohiks võimaliku üleminekuga eeltäidetud käibedeklaratsioonile kiirustada, sest see vajab põhjalikku mõjude analüüsi. Uuendus tuleks sisse viia juhul, kui see vähendab ettevõtjate halduskoormust, aitab tagada ausat konkurentsi ning ei too samal ajal kaasa ettevõtjatele ebamõistlikult suuri kulusid.