Ministeeriumite statistikaiha nörritab ettevõtjaid

23. juuli 2014, 00:00

Vanarahvas ütleb, et üks loll jõuab rohkem küsida, kui sada tarka vastata. Statistika juures pole küll põhjust mõõta küsijate ja vastajate arukust, aga küsimus, kui palju ja milliseid andmeid esitada tuleks, kerkib huulile küll.

Toimetuse arvates on andmete mõistliku hulga kõrval oluline ka see, et neid oleks mugav esitada. Eelkõige peaks tõrgeteta toimima e-Stati keskkond. Ühtlasi peaks statistiliste andmete kogumise vajadus olema ettevõtja jaoks selgelt mõtestatud.

Üle saja aruande aastas. Tänase lehe avaloost tuleb välja, et ette­võtete tippjuhtide ja raamatupidajate meelest nõuab statistikaamet liiga palju aruandeid, nende sisu tekitab kõhklusi ja keskkonnal e-Stat on tihti tehnilised probleemid.

Olenevalt ettevõtte suurusest ja olulisusest võib esitatavate aruannete hulk ulatuda koguni üle saja aastas. See on ettevõtjatele lisatöö, mis ei aita majandustegevusele kaasa, aga toob kaasa omajagu nördimust.

Koormavat statistikat tellivad ministeeriumid. Tuleb välja, et erinevad ministeeriumid annavad statistikasoovid sisse ja amet vaid täidab neid. Samas pole selge, kas ja kuidas ministeeriumid andmeid kasutavad, ning kas sellel on ka mingi mõte.

Tegevuse koordineerimine ministeeriumide vahel jätab pahatihti soovida. Igal ametnikul võib tekkida ühel hetkel soov midagi küsida, teadmata, et need andmed on juba kuskil olemas.

See on kitsaskoht, mis vajaks kindlasti parandamist: nii tegevuse mõtestamine (kas mul ikka on neid andmeid vaja?) kui ka kommunikatsioon (kuidas neid andmeid ettevõtjate elu parendamiseks kasutatakse?).

Tihti ei aita kogutavad andmed ettevõtjat isegi kaudselt, mis tähendab, et osa aruandeid esitatakse nagu musta auku. Tagasiside tuleb kas väga kaua või ei jõua üldse ettevõtjani.

“Kui ettevõtja teab, milliste riigi või tegevusala juhtimist puudutavate otsuste langetamisel antud infot kasutatakse, on pühendumus aruandeid täita kindlasti suurem,” tõdeb näiteks Statoil Fuel and Retail ASi finantsdirektor Paavo Siimann.

Statistika on tähtis. Selge on see, et Eesti väiksust arvestades sõltub mitmes valdkonnas statistika korrektsus ja usaldusväärsus ühest, kahest või kolmest ettevõttest. Näiteks ei ütleks meie reisilaevanduse statistika ilma Tallinki tulemusteta ju mitte midagi.

Statistiliste aruannete esitamisega puutuvad kokku kõik ettevõtjad. Seega oleks otstarbekas arvestada riiklike andmebaaside loomisel võimalusega, et andmeid saaks vajadusel automaatselt ära kasutada, ettevõtjat topelt vaevamata. Praegu teeb statistikaamet koostööd maksuametiga, et kaotada ära palgaaruannete esitamine, sest need andmed on võimalik maksuameti andmebaasist kätte saada.

Andmed pilve. Eesti kui e-riigi staatuse valguses võiks kõik sisestatud andmed kusagil pilves hõljuda ja oma statistilist kasutamist oodata.

Riik kui andmete koguja peab tagama, et e-Stat toimiks. Kuidagi ei ole aktsepteeritav olukord, kui pole võimalik e-Stati keskkonda siseneda või see on ülimalt aeglane. Ettevõtlus ei saa endale lubada suurt ajakulu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. July 2014, 20:42
Otsi:

Ava täpsem otsing