Euroopa Liidu väärtuste põhimõtteline proovilepanek

Euroopa Liidu nn kolmanda laine sanktsioonid jõudsid lauale juba selle muutunud mentaalsuse õhkkonnas. Nüüd on küsimus selles, kui suur on Euroopa riikide valmidus ise sanktsioonide tagajärgi kanda.

Euroopa senisel ettevaatlikkusel Venemaa suhtes on arusaadavad põhjused. Kriisist tasapisi taastuma hakanud Euroopa majandused vajavad hädasti kasvu ja kosumist, mitte uut hoopi ja pikaajalist vindumist. Sellele vaatamata on Euroopa riikides, sh Venemaaga majanduslikult kõige tihedamini seotutes, pärale jõudnud mõistmine, et küsimus on põhimõtteline, absoluutselt printsipiaalne. Surma­ohus on väärtused, mille kaitsmisel ei saa ainsaks argumendiks olla arvudes mõõdetavad näitajad.

Kui maailm Putini peatamisega toime ei saa, jäävad Euroopa Liidu ideest alles haledad riismed, globaalne kahju on mõõdetamatu. Krimmi hõivamisega alanud NSV Liidu taastamine ei lõpe Ukrainas. See arusaamine on praeguseks ulatunud Eesti saatusekaaslastest palju kaugemale.

Rahu murenemine ohustab majandust. Putini peatamisel ei saa jutt käia lühiajalisest perspektiivist, ning seegi on Euroopas pärale jõudnud. Saksa rahandusministri Wolfgang Schäuble’i sõnastatud tõdemus, et rahu ja stabiilsuse murenemine kujuneb majandusarengu suurimaks ohuks, on üks selle täpsemaid väljendusi. Ukrainas toimunu ja toimuv ei ole probleem, mis ise korda läheks või silmade sulgemisest olematuks muutuks. Ka ei ole hea sõna selles sõjas enam ammugi jõud, mis võidaks võõra väe.

Tähelepanuväärne on USA ja Euroopa ühtsus seekordse sanktsioonideringi kehtestamisel. Põhimõttelised kokkulepped sündisid viiepoolsel videokonverentsil, millest võtsid osa USA president Obama, Suurbritannia peaminister Cameron, Prantsusmaa president Hollande, Saksamaa kantsler Merkel ja Itaalia peaminister Renzi. Mentaalses mõttes kuulub sanktsioonidega ühte lainesse Haagi alalise vahekohtu otsus Jukose kohtuasjas. Lõpplahendus võib aastaid venida, kuid märgiline on otsus just nüüd sellegipoolest.

USA on lubanud järgmiste omapoolsete sanktsioonide sisu avaldada pärast seda, kui euroliit on sanktsioonid teatavaks teinud. Sanktsioone karmistab ka Jaapan. Venemaa on juba vastanud mitmesuguste ähvardustega, mis on aga ikkagi “sisulisem” reaktsioon kui sanktsioonide esimese laine üle ­irvitamine.

Mis meist saab? Eesti on sanktsioonid erakorralisel istungil juba ette heaks kiitnud. Äripäev paneb imeks, et heakskiitu on valitsuse poolelt kommenteeritud vähe ja sisutult. Senised pärimised sanktsioonide mõju kohta Eesti majanduse käekäigule on saanud ümmargusi vastuseid. Äripäev toetab sanktsioone, kuna diplomaatia pole tulemusi andnud, kuid soovib teada, missugused arvutused olid Eesti valitsuse otsuse langetamise aluseks. Nii ettevõtjail kui ka kõigil teistel on kasulik teada, mis ees ootab.