Pankade suurem riskipuhver kui ohusignaal

“Kui Eesti majanduse olukord välismõjude tõttu ootamatult halveneb, võib see väga kiiresti viia laenumakseprobleemideni erasektoris. See omakorda võib nõrgendada pankade finantsseisu,” põhjendas rangemaid nõudeid Eesti Panga asepresident Madis Müller. Tema sõnul teevad Eesti majanduse ja panganduse haavatavaks eelkõige meie majanduse väiksus ja avatus, kuid ka Eesti maja­pidamiste ja ettevõtete tagasihoidlikud säästud, mis on ­Euroopa keskmisest väiksemad.

“Ohtlik on ka panganduse suur kontsentreeritus, sest märkimisväärset osa pangandusest ohustavad valdavalt samadest riikidest ja majandussektoritest lähtuvad riskid,” vihjas ta ilmselt kasvavale laenumullile Rootsis, kus selle kasvu pidurdamisega ollakse suures hädas.

Naabrite suur mõju. “Peame jälgima väga teraselt lähinaabrite – Soome, Rootsi ja ka Venemaa – majanduslikke väljavaateid ja kahjuks tuleb tunnistada, et riskid kasvavad. Halvimate stsenaariumite käivitumisel võib nõrgeneda laenude teenindamise võime, mis tähendab, et kasvavad potentsiaalsed krediidiriskid, mida omakorda peavad maandama pankade piisavalt suured kapitalipuhvrid,” selgitas Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe.

Ta lisas, et olukorras, kus Venemaa ja läänemaailma vastuolud ning rahvusvahelised sanktsioonid otseselt või kaudselt jahutavad tarbimisindu ning suurendavad riikide majandusi ähvardavaid riske, on oluline, et keskpank seab täiendavaid turva­nõudeid just ettevaatavalt.

Eesti pankade sõnul karmistuvate nõuete täitmisega neil probleeme ei teki, sest pangandussektori kapitali adekvaatsus on keskmiselt ligikaudu 25%. “Eesti pangad aga on üleüldiselt nii hästi kapitaliseeritud, et see ei peaks kedagi mõjutama. Pigem fikseeritakse sellega senine olukord, kus pangad juba on tugevad ja peaksid ka jääma tugevaks,” selgitas Nordea panga juht Andreas Laane.

Nordea panka Eesti Panga kehtestatud kapitalinõuded ei mõjuta, sest pank on Rootsis registreeritud grupi Nordea Bank AB filiaal. Swedbanki sisemine kapitali nõue on aga juba praegu kõrgem kui 12,5%.

Nõuetel pigem kaudne mõju. Samas võivad rangemad kapitalinõuded vähendada näiteks võimalike väljamakstavate dividendide suurust. Ning kuigi kohe hinnatõusu sellele ei järgne, võib üleüldine trend rangemate reeglite poole hindu kergitada. “Kuna omakapital on kõige kallim kapital, siis regulatiivne surve omakapitali taseme tõstmiseks paneb maailma pangandussektori veelgi tõsisemalt fokuseerima tuludele ja kuludele. See võib avaldada mõju toodete hinnastamisele,” sõnas SEB panga juhatuse esimees Riho Unt.

Rehe nõustus, et täiendava kapitali nõue toob kaasa surve pankade omakapitali tootlusele. “On arusaadavalt raske tagada omanike oodatud investeeringutootlust n-ö nullintressi keskkonnas. Siiski on Eestis tegutsevad pangad suure efektiivsuse ja tugeva kapitalibaasiga. Seetõttu usun, et enamik panku ei pea muutma/täiendama oma strateegiaid,” rääkis Rehe. Tema hinnangul peaks Eesti Panga otsust signaalina arvestama kogu Eesti majanduskeskkond ning tegema tuleviku riskikalkulatsioonid.

Oht Rootsi poolt

Rootsis kavas majapidamiste võlakoormus pidurdamatult, mis ohustab nii Rootsi kui ka Eesti finantssüsteemi stabiilsust.

Üks Rootsi kuhjuva võla põhjus on, et väga vähesed laenuvõtjad maksavad tagasi laenu põhisummat – piirdutakse vaid intressimaksete tasumisega. Nii on rootslaste võlakoormus kerkinud juba 370 protsendile majapidamiste kasutada olevast sissetulekust.

Et riske vähendada, on Rootsi pangad pannud lahenduse leidmiseks seljad kokku. Paari nädala eest intervjuus agentuurile Bloomberg ütles SEB panga juht Annika Falkengren, et pangad peavad nõu ühesuguste suuniste kokkuleppimiseks, mis sunniks laenuvõtjaid võlakoormat vähendama. “Arutame, kuidas vähendada võlakoormust vähem kui 70%-le elamispinna maksumusest,” ütles Falkengren.

Ta soovib vältida olukorda, kus tingimuste karmistamine ühes pangas paneb kliendid konkurendi juurde pagema, nii nagu juhtus Baltimaades

2009. aastal, mil pangad ei koordineerinud oma tegevust ja kokkuvõttes oli tagajärjeks suurem kriis, ütles Falkengren.

Pikka aega püüdis Rootsi keskpank kõrgemate baasintressimääradega laenamist ohjeldada, seades kriitikute sõnul Rootsi majanduse sel moel deflatsiooniriski. Erinevad makromeetmed, nagu laenulae kehtestamine, suuremad riskikaalud eluasemelaenudele, rangemad nõuded laenude amortiseerimiseks jne, pole seni laenuvõtmise tempot ohjeldanud. Nüüd on keskpank olnud sunnitud deflatsiooniriski tõrjumiseks baasintressi määra langetama ning kolm nädalat hiljem näitab värske statistika majapidamiste laenukoormuse kasvu kolme aasta kiireimas tempos, vahendas Bloomberg. Juunis lisandusid laenud aastatagusega võrreldes 5,4% tempos, mis on kiirem näit 2011. aasta novembrist, teatas eelmise nädala lõpus Rootsi statistikaamet.

 

Kasumit tuleb otsida iga kivi alt

Aivar Rehe, Danske Banki tegevjuhtMa ei prognoosi laenude kallinemist täiendava kapitali nõude kehtestamisel. Konkurentsisituatsioon ja turuarengud viitavad pigem, et klientidel tasub aktiivselt küsida laenu­pakkumisi eri pankadelt nii uutele äriprojektidele kui ka olemasolevate laenu­kulude vähendamiseks.Olukorras, kus lähiaja majanduskasv püsib nullilähendane, on käes aeg, kus kasumlikkuse säilitamiseks tuleb n-ö iga kivi ümber pöörata ning otsida kokkuhoidu kõikjal, sh laenukuludes.Põhitegevuse tulude ja sissetulekute säilimine ning vähendatud finatseerimiskulud tagavad keerulisel ajal parema tulemuslikkuse.

Eestis kehtivad kõrgemad nõuded

Süsteemse riski puhvrile lisaks peavad Eestis tegutsevad pangad hoidma 2,5 protsendi ulatuses kapitali säilitamise puhvrit.Ühtne kapitalinõue on ELi pankadele kehtinud alates 2014. aasta algusest, kuid liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid kapitali­puhvri nõudeid.