Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööstus. Omatoodang päästis ­mõõnast

01. august 2014, 00:00

Kui allhanketurg kokku kuivab, võib firma tegevuse päästa oma tootesaja turule toomine – seda näitab alumiiniumpaatide tootja Alunaut kogemus.

Saaremaa paaditootja Alunaut OÜ tegevjuht Mark Muru ütles, et peamiselt allhanketöid teinud firma otsustas omatoodetega turule tulla just siis, kui allhanketellimuste maht järsult vähenes. “Omatooted osutusid päris edukaks, tänu sellele tulime mõõnast suurema draamata läbi,” selgitas Muru intervjuus.

Kuidas ettevõttel läheb? Eelmise aastani tegutsesime peamiselt allhankeettevõttena ja tootsime kolmele Rootsi ettevõttele alumiiniumist mootorpaate. Omatoodangut tegime vaid eriprojektidena. Möödunud aasta alguseks tõime turule omatoote, millest arenes tootesari, ning peagi arenes selle kõrvale veel teinegi.

Ajastus oli hea, sest samal ajal omatoodete turuletoomisega kuivas allhanketellimuste maht kapitaalselt kokku. Omatooted osutusid edukaks, seega tulime mõõnast suurema draamata läbi.

Praegu läheb ettevõttel nii, nagu majanduskriisi tuultes ja mõjudes minna saab. Meie peamine senine turg, Rootsi, on madalseisus. Kui seni sihtisime eraklienti, siis nüüd oleme turuolukorrale leevendust leidnud nii kodumaistest kui ka välismaistest riigihangetest, kus pakume peamiselt omatooteid.

Tegutseme aktiivselt ka uutele turgudele sisenemise nimel, sihikul on Norra ja Saksamaa.

Alunaudil on kindlasti soov ja vajadus pisut kasvada, kuid nii hästi läinud ei ole. Oleme suutnud vaid stabiilsena püsida.

Kui suure osa toodangust moodustab eksport? Sõltuvalt aastast 50–95%. Kui veel allhangetel tegutsesime, leidsin esimese kliendi ise ja sealt edasi leidsid kliendid meid. Müügitööks ei olnudki suurt vajadust.

Kui tekkisid omatooted, suurenes märkimisväärselt müügitöö osatähtsus ja müügiasjus on tekkinud juba esimesed strateegilised plaanid.

Näiteks osaleme igal aastal paadimessidel Soomes, Rootsis, Hamburgis ja Düsseldorfis. Oleme Eesti Väikelaevaehituse Liidu liikmetega arutanud osalemist ühisstendiga ka Stockholmi ja Oslo messil.

Müügistrateegias on ka reklaamid trükimeedias ja teavitustöö sotsiaalvõrgustike kaudu.

Mille poolest erineb eritellimuste teenindamine seeriatootmisest? Ettevõte on sihtinud kolme tegevussuunda. Esiteks allhanketööd tootmisbaasita tootjaile nullist võtmevalmis, teiseks eriprojektid – suuremad jahid ja mootorpaadid –, kolmandaks omatoodang ehk mootorpaadid. Kõik need sihid on saavutatud, kuid allhanketööde maht on eelmisel ja tänavusel aastal olnud väga väike. Selle aasta lõpuks jääb see heal juhul 25–30% juurde kogumahust.

Seeriatootmine on eriprojektide taustal kogu aeg ahvatlev võimalus olnud, kuid kahjuks pole meil seni olnud sellist toodangut, mida võiks seeria­tootmismahuga müüa.

Omatoodangu tekkimisega on aga seeriatootmiseni jõudmine võimalik. Seni on parimal juhul tegu olnud väikeseeriatega ja enamasti siiski individuaaltootmisega, kus eriprojektid põhinevad mingil ühisel alusel.

Loomulikult on seeriatootmise juures tunduvalt lihtsam tootmist korraldada, juhtida ning varustus- ja logistikaahelat jälgida kui individuaaltootmise puhul. Töökorralduses oleme püüdnud ressursside kokkuhoiu mõttes hoida silmas JIT-töökorraldust (Toyota toomisest pärit täppis­ajastuse süsteem), mis aga on osutunud kõike muud kui lihtsaks.

Millised on Alunaudi tootmises põhilised eripärad? Alumiiniumpaadid on pigem nišitoode ja nende suurim kasutajaskond paikneb Skandinaavias, Eestis, Kanadas, Venemaal ja mingil kummalisel põhjusel ka Austraalia ja Uus-Meremaa mõnes piirkonnas.

Nendes levikupiirkondades on konkurents väga tihe ja kuigi laiatarbekaubana on selliste paatide turuosa võrreldes plastpaatidega suhteliselt väike, on turgudel juba selgelt välja kujunenud turuliidrid väga kõrge kvaliteedi ja optimaalseks timmitud hindadega.

Peale sellise tootmisettevõtte loomist osutub alustamisest palju raskemaks vabaturul ellujäämine ja enda toodangule usalduse võitmine. Alunaudil on see ellujäämisetapp praegu lõppfaasis, usaldusväärsus esmastel sihtturgudel on loodud ja loodetavasti on seda sealt juba lihtsam uutele turgudele edasi kanda.

Alumiiniumpaatide tootmine on keerulisem ja töömahukuse tõttu palju kulukam kui plastpaatide tootmine. Seepärast on alumiiniumpaadid oluliselt kallimad, kui turgu valitsevad plastpaadid – seda näeb ka messidel.

Hinnast  tingituna on turuosa väiksem ja samas on konkurents väga tihe. Selleks, et sinna turuossa sisse pääseda, tuleb olla teistest mingisuguse parameetriga silmatorkavalt üle, olgu selleks siis väike hind, kõrge kvaliteet või silmatorkavalt head kasutusomadused.

Millised on riskid laevaehituses? Eesti väike­laevaehituse üks risk on tootmiskulude kiire kasv. See tähendab, et meie tootmishinnad lähenevad järjekindlalt Lääne-Euroopa omadele, samas kui sealtpoolt tulevad vastu hästi tuntud ja pika ajalooga tooted, mille tootmine on tihtipeale viidud odavasse keskkonda allhankijate juurde. Need firmad saavad pikkade traditsioonidega tarbijaskonnalt tihti komistused kvaliteedis või toote omadustes andeks.

Üks laia kandepinnaga risk võib olla ka tööliste madal või olematu kvalifikatsioon. Igasse uude töötajasse tuleb ühel või teisel moel investeerida, teda kas kaudselt või otseselt koolitada.

Palgatase peab kindlasti vastama oskustöölise palgatasemele, et tehtud investeeringu tulusid ei hakataks lõikama hoopis teisel pool Soome lahte ning meie siin ei peaks kõigega taas nullist alustama.

Millised on olnud ettevõtte kõige tähtsamad ja kulukamad investeeringud? Kõige olulisem ja kulukam investeering oli uus tootmishoone ­Tornimäel (Saaremaal – toim), mis läks maksma veidi üle 600 000 euro, millest 49 protsenti andis PRIA. EASi 30protsendise abiga täiendasime masinaparki.

Kindlasti tuleb tähtsaks ja oluliseks ja kulukaks lugeda ka messidel osalemine ning selleks saadud erinevad toetused. Samas oli suur asi ka ilma toetusteta korraldatud töötajate koolitus Kuressaare Ametikoolis, mis sai tehtud küll kooli poolt projektirahaga kaetuna, kuid kahe ja poole aasta jooksul oli iga teise nädala neljapäeval ja reedel tehases töö praktiliselt seiskunud, samal ajal kui kulud jooksid. Investeerisime oma inimestesse umbes 120 000 eurot.

Ettevõtte alustamisel tehtud investeeringutel me toetusi ei kasutanud, käivitamiseks vajalikud investeeringud umbes 2 miljoni krooni (ca 145 000 eurot) ulatuses tegime pangalaenude ja liisingute abiga igasuguste toetusteta. Esimene laenurahalaine on ka juba edukalt ületatud ja lõpetatud.

 

Kommentaar

  • Käsitöö maht suur

Mart Perli, OÜ Nauta MV juht
Meie kaatreid tuleks nimetada rohkem seeriatoodeteks, kuigi igaüks valmib eraldi konkreetse tellimuse järgi. 80% paatidest on tegelikult ühesugused.
Paadid müüme Rootsi. Kliendid leiavad meid, õigemini meie müügimehi Rootsis, peamiselt internetist.
Paadid on mõeldud tavakodanikele igapäevaseks kasutamiseks ka kehvade ilmaoludega. Pisikese osa, alla 5% toodangust moodustavad kodumaised tellimused, mis on enamasti seotud alumiiniumi keevitamisega.
Sellist laadi paate ei toodeta kuskil suurte seeriatena, käsitsitöö maht on suur, tootjaid on vähe, võrreldes näiteks plastpaatide tootjatega.
Praegune aasta tuleb pisut parem kui 2013, aga mitte nii hea kui olid 2010 ja 2011, mil tellimusi oli rohkem, kui ettevõte täita jõudis.

  • Töölaevu seeria­tootmisena ei tee

Jüri Taal, Baltic Workboats ekspordijuht
Ettevõte teenindab eri­tellimusi, aga võib sama­suguseid aluseid toota ka
5–6 tükki. Eksport moodustab toodangust keskmiselt 80%. Enamjaolt leiame kliendid ise.
Klientidega töötame otse, aga tavaliselt jõuame lepinguni riigihangete tulemusena. Meie kliendid on 90–95% ulatuses riigiasutused või riigifirmad, kes tegelevad spetsiaalsete töölaevadega.
Viimase viie aastaga oleme tehase tootmispinda pea kaks korda suurendanud, lisaks on olemas oma sadam, kai, võimalused laevade veeskamiseks ning spetsiaalsed tõstukid. 

 

Mis on mis

  • Alunaut OÜ

Omanikud: Margo Karu, Mark Muru, Merle Muru, Olari ­Viljaste, Reimo Võting, Omar Neiland, Avo Maasik
Töötajaid: 13
Müügitulu 2013: 674 817 €
Müügitulu 2012: 771 649 €
Kasum 2013: 617 €
Kasum 2012: 87 624 €

  • Nauta MV OÜ

Omanikud: Mart Perli, Karl-Gunnar Håkansson
Tärnskär Batar AB
Töötajaid: 7
Müügitulu 2013: 182 245 €
Müügitulu 2012: 146 699€
Kasum 2013: 41 199 €
Kahjum 2012: 24587€

  • Baltic Workboats AS

Asutatud: 2000
Asukoht: Saaremaa
Omanikud: Märten Vaikmaa, Margus Vanaselja
Töötajaid: 109
Käive 2013: 20 440 000
Käive 2012: 23 300 000
Kasum 2013: 3 100 000
Kasum 2012: 3 600 000

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. July 2014, 20:39
Otsi:

Ava täpsem otsing