Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa osutub kaotajaks
Üks tont käib ringi mööda finantsturge – majandussanktsioonide tont. Ajal, mil mitu Lääne-Euroopa ja USA börside indeksit kauplevad kõigi aegade tipptaseme lähedal, on investorid Venemaa-Ukraina konflikti taustal üha murelikumad. Venemaa käitumine on muutunud äraarvamatuks, lausa pööraseks, mis on kaasa toonud tema vastu suunatud majandussanktsioonide laine.
Finantsturgudele ei meeldi ebakindlus. Suurenenud geopoliitiliste riskide taustal on seetõttu üsna üllatav aktsiaturgude viimaste kuude väga tugev esinemine. 2014. aasta esimese kuue kuuga tõusid näiteks USA aktsiad keskmiselt eurodes mõõdetuna pea 8%, samal ajal kui Saksamaa, Hispaania ja Itaalia aktsiaturud kasvatasid investorite vara väärtust vastavalt 3%, 12,3% ja 14,5% võrra.
USA juhtimisel Venemaale kehtestatud sanktsioonide eesmärk on haavata Venemaale oluliste majandusvaldkondade tööd, minimeerides nende negatiivset mõju Euroopa majandustele. Siiamaani on sanktsioonidest puutumata jäänud Gazprom, mille gaasitarnetest on paljud Euroopa riigid sõltuvuses. Nii pole üllatav, et Gazpromi aktsia reageeris Venemaale kehtestatud karmimate sanktsioonide valguses 3% tõusuga.
Euroopa on haavatav. Finantsturgude edasine käitumine sõltub kõige rohkem sellest, kas ja kui kiiresti õnnestub lahendada kriis Ukrainas. Putini viimase aja väljaütlemiste taustal on kahjuks praegu kõige reaalsem stsenaarium see, et Venemaa ei muuda senist poliitikat ning reageerib omapoolsete sanktsioonidega Euroopa ja USA firmadele. Viimastele ei suuda Venemaa majanduslikult palju haiget teha, sest USA kaubavahetus Venemaaga pole märkimisväärne. Küll võib Venemaa tegevus mõjuda USA aktsiaturgudele katalüsaatorina, mis investoreid riskide vähendamiseks kasumeid realiseerima suunab. USA aktsiaturud ei ole enam odavad. Ettevõtete käibed ei taha kasvada ning analüütikute oodatud kasumiootuste täitmisele on tugevasti kaasa aidanud ettevõtete oma aktsiate tagasiostmine, mis on aidanud kunstlikult bilansse ilustada.
Euroopa majandused on Venemaa vastumeetmete suhtes märksa enam haavatavad. Kogu euroala majandus võib taas langusesse minna. See võib omakorda survestada Euroopa keskpanka rakendama stimuleerivaid rahapoliitilisi meetmeid oodatust varem ning suuremas mahus. Tõenäoliselt tooks see kaasa juba tükk aega oodatud euro kursi nõrgenemise eeskätt dollari ja mitme areneva riigi valuuta suhtes. Intressid püsiksid Euroopas oodatust kauem rekordmadalal ning aktsiad oleksid jätkuvalt olematu tootlusega võlakirjadest atraktiivsemad. Kõik turud ei käituks aga enam sarnase mustri järgi ning Venemaaga lähemates kaubandussuhetes riigid satuksid surve alla. Raskustesse võivad sattuda eeskätt mitu Soome, Saksamaa, Inglismaa ja Austria firmat.
Venemaa-Ukraina konflikti mõju Aasia finantsturgudele on enam-vähem olematu. Hiina võib osutuda võitjaks, sest keskkonnas, kus enamik arenenud riike soovib Venemaale sanktsioone kehtestada, on Hiina pakkumas “abistavat” kätt. Vene pangad, mis ei saa enam lääne kapitaliturgudelt laenu, võivad seda saada hiinlastelt.
Kadunud usaldus. Suurimaks kaotajaks on kujunemas Venemaa. IMF alandas hiljuti Venemaa selle aasta majanduskasvu prognoosi 1,3% pealt 0,2% peale, juhtides tähelepanu kapitali üha kiiremale väljavoolule riigist. Venemaa keskpank tõstis 25. juulil ootamatult ja sel aastal juba kolmandat korda intressimäära, kuid seni pole see rubla usaldusväärsuse suurenemisele kaasa aidanud. Enim haiget saavad lihtsad Vene inimesed, kelle raha ostujõud kõrge inflatsiooni ja langeva rubla kursi tõttu kiiresti kahaneb.
Venemaa aktsiaturg on arenevatest turgudest olnud sel aastal nõrgemate seas. Hinnatasemed on seal küll madalad, aga Venemaa kui kaubamärk on pärast viimaseid Ukraina sündmuseid katki. Usaldus on kadunud ja selle taastamine võtab ilmselt aastaid. Venemaal on tõsine oht sattuda isolatsiooni, mis peletaks välisinvestorid sealt pikaks ajaks eemale. Ajalooliselt pole Venemaa probleemid hästi mõjunud ka tema naabritele, mistõttu nii Baltimaade kui ka Ida-Euroopa aktsiaturgudele ei terenda ees ilmselt just parimad ajad. Küll võivad aga tuult tiibadesse saada nafta ja ka kuld, kui poliitiline ebakindlus peaks süvenema.
Enamikule maailma aktsiaturgudele on viimased aastad olnud väga head. Osta tuleks aktsiaid siis, kui veri on tänavatel, ja müüa siis, kui fanfaarid helisevad. Keskpankade toel on meil olnud võimalus kuulata nii USA, Itaalia kui ka Jaapani stiilis fanfaarihelisid. Suurenenud poliitiline ebakindlus võib fanfaarihelina üsna kiiresti katkestada.
Seetõttu on mõistlik osa kasumeid koju tuua, juhuks kui veri peaks jälle tänavatele jõudma.