Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ohusignaal majandusele

01. august 2014, 08:40

Tänasest nõuab Eesti Pank siin tegutsevatele pankadele suuremat riskipuhvrit. Danske Banki tegevjuhi Aivar Rehe hinnangul peaks seda ohusignaalina arvestama kogu Eesti majandussfäär.

"Kui Eesti majanduse olukord välismõjude tõttu ootamatult halveneb, võib see väga kiiresti viia laenumakseprobleemideni erasektoris. See omakorda võib nõrgendada pankade finantsseisu," põhjendas rangemaid nõudeid Eesti Panga asepresident Madis Müller. Tema sõul teevad Eesti majanduse ja panganduse haavatavaks eelkõige meie majanduse väiksus ja avatus, kuid ka Eesti majapidamiste ja ettevõtete tagasihoidlikud säästud, mis on Euroopa keskmisest väiksemad.

"Ohtlik on ka panganduse suur kontsentreeritus, kuna märkimisväärset osa pangandusest ohustavad valdavalt samadest riikidest ja majandussektoritest lähtuvad riskid," vihjas ta ilmselt muu hulgas kasvavale laenumullile Rootsis, kus selle kasvu pidurdamisega ollakse suures hädas.

Naabrite suur mõju

"Peame jälgima väga teraselt lähinaabrite - Soome, Rootsi ja ka Venemaa - majandusväljavaateid ja kahjuks tuleb tunnistada, et riskid kasvavad. Halvimate stsenaariumide käivitumisel võib nõrgeneda laenude teenindamisvõime, mis tähendab, et kasvavad potentsiaalsed krediidiriskid, mida omakorda peavad maandama pankade piisavalt suured kapitalipuhvrid," selgitas Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe.

Ta lisas, et olukorras, kus Venemaa ja läänemaailma vastuolud ning rahvusvahelised sanktsioonid otseselt või kaudselt "jahutavad" tarbimisindu ning suurendavad riikide majandusi ähvardavaid riske, on oluline, et keskpank seab lisaturvanõudeid just ettevaatavalt.

Eesti pankade sõnul karmistuvate nõuete täitmisega neil probleeme ei teki, kuna pangandussektori kapitali adekvaatsus on keskmiselt ligikaudu 25%. "Eesti pangad aga on üldiselt nii hästi kapitaliseeritud, et see ei peaks kedagi mõjutama. Pigem fikseeritakse tänane seis, kus pangad juba on tugevad ja peaksid ka jääma tugevaks," selgitas Nordea panga juht Andreas Laane. Nordea panka Eesti Panga kehtestatud kapitalinõuded ei mõjuta, sest pank on Rootsis registreeritud grupi Nordea Bank AB filiaal. Swedbanki sisemine kapitali nõue on aga juba praegu kõrgem kui 12,5%.

Nõuetel pigem kaudne mõju

Samas võivad rangemad kapitalinõuded vähendada näiteks võimalike väljamakstavate dividendide suurust. Ning kuigi kohe hinnatõusu sellele ei järgne, võib üleüldine trend rangemate reeglite poole hindu kergitada. "Kuna omakapital on kõige kallim kapital, siis regulatiivne surve omakapitali taseme tõstmiseks paneb maailma pangandussektori veelgi tõsisemalt fokuseerima tuludele ja kuludele. See võib avaldada mõju toodete hinnastamisele," sõnas SEB panga juhatuse esimees Riho Unt.

Rehe nõustus, et lisakapitali nõue toob kaasa surve pankade omakapitalitootlusele. "Arusaadavalt on raske tagada omanike oodatud investeeringutootlust nö "nullintressi" keskkonnas. Siiski on Eestis tegutsevad pangad kõrge efektiivsuse ja tugeva kapitalibaasiga. Seetõttu usun, et enamik panku ei pea muutma/täiendama oma strateegiaid," rääkis Rehe. Tema hinnangul võiks Eesti Panga otsust signaalina arvestama kogu Eesti majanduskeskkond ning tegema tuleviku riskikalkulatsioonid.

TAUST:

1. augustil jõustub kommertspankadele Eesti Panga kehtestatud täiendav 2 protsendi suurune süsteemse riski puhvri nõue. Sellega tõuseb Eesti pankade esimese taseme põhivahendite nõue 9 protsendini. Lisaks süsteemse riski puhvrile peavad Eestis tegutsevad pangad hoidma 2,5 protsendi ulatuses kapitali säilitamise puhvrit.

Alates 2014. aasta algusest on Euroopa Liidus kehtinud pankadele ühtne kapitalinõue, kuid lisaks sellele võivad liikmesriigid kehtestada täiendavaid kapitalipuhvri nõudeid. Aastatel 1997-2013 kehtis Eestis 2 protsenti kõrgem kapitali miinimumnõue. Eesti Panga hinnangul on Eestis vaja jätkata kõrgema nõudega, sest panganduse süsteemne risk ei ole vähenenud.

Pidurdamatult kasvav Rootsi laenumull

Rootsis kavas majapidamiste võlakoormus pidurdamatult, mis ohustab nii Rootsi kui ka Eesti finantssüsteemi stabiilsust.

Üheks Rootsi kuhjuva võla põhjuseks on, et väga vähesed laenuvõtjad maksavad tagasi laenu põhisummat - piirdutakse vaid intressimaksete tasumisega. Nii on rootslaste võlakoormus kerkinud juba 370 protsendile majapidamiste kasutada sissetulekut.

Et riske vähendada, on Rootsi pangad pannud seljad kokku. Paari nädala eest intervjuus agentuurile Bloomberg ütles SEB panga juht Annika Falkengren, et pangad arutavad ühesuguste suuniste kokkuleppimist, mis sunniks laenuvõtjaid võlakoormat vähendama. "Arutame, kuidas vähendada võlakoormust alla 70%-le elamispinna maksumusest," ütles Falkengren. Kõrge võlakoormuse probleemile lahendust otsides loodab Falkengren vältida olukorda, kus tingimuste karmistamine ühes pangas paneb kliendid konkurendi juurde pagema. Nii nagu juhtus Balti riikides 2009. aastal, mil pangad ei koordineerinud tegevust ja kokkuvõttes oli tagajärjeks suurem kriis, ütles Falkengren.

Pikka aega püüdis Rootsi keskpank kõrgemate baasintressimääradega laenamist ohjeldada, seades kriitikute sõnul Rootsi majanduse sel moel deflatsiooniriski. Makromeetmed nagu laenulae kehtestamine, suuremad riskikaalud eluasemelaenudele, rangemad nõuded laenude amortiseerimiseks jne pole seni laenuvõtmise tempot ohjeldanud. Nüüd on keskpank sunnitud deflatsiooniriski tõrjumiseks baasintressi määra langetama ning kolm nädalat hiljem näitab värske statistika majapidamiste laenukoormuse kasvu kolme aasta kiireimas tempos, vahendas Bloomberg. Juunis lisandusid laenud aastatagusega võrreldes 5,4% tempos, mis on kiireim näit 2011. aasta novembrist, teatas läinud nädala lõpus Rootsi statistikaamet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. August 2014, 17:24
Otsi:

Ava täpsem otsing