Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitussektor näitab kriisist kosumist
Eelmisel aastal oli ehitussektor võrreldes kriisieelsete aastatega endiselt madalseisus. Kuid enamikes näitajates võis märgata positiivseid arenguid.
Kriisist taastumise ilminguid näitasid eelkõige hoonete- ja rajatiste ehitusmahuindeksid ning palk ja tootlikkus, vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Möödunud aastal ehitasid Eesti ehitusettevõtted kokku 3,26 miljardi euro eest, mis oli võrreldes eelneva aastaga kaheksa protsenti enam. Eestis ehitatu maht kasvas aastaga kümme protsenti.
Valdavalt ilmestasid ehitusettevõtete finantsnäitajad läinud aastal paranenud tulemusi. Kasumit teeniti kokku 272 miljonit eurot, mis oli 2012. aasta tasemega võrreldes kuus protsenti rohkem.
Investeerimine ehitusturul mullu aeglustus. Langus oli ootuspärane, eriti kui võtta arvesse ka asjaolu, et üle-eelmisel aastal olid investeeringud mitme madalseisu-aasta järel läbi teinud kasvuhüppe.
2013. aastal töötas ehitussektoris 56 600 inimest, mis tähendab väikest langust võrreldes 2012. aastaga. Ehitussektori keskmine palk ületas Eesti keskmise taseme.
Pärast langust aastatel 2009-2010 jätkasid ehitushinnad ka 2013. aastal tõusu, kasvades aastaga 5,2 protsenti. Samas ei toonud hinnatõus ehitusettevõtjatele kaasa olulist marginaalide suurenemist, pigem jätkus riske arvestavate normaalsete hindade taastumine.
Ehitusettevõtjate väljavaadete ja kindlustunde koondindikaator oli Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt tänavu märtsis parem kui eelmise aasta lõpus. Peamise murena tõuseb ehitusettevõtjate hinnangul kõigi teiste kategooriate ees selgelt esile ebapiisav nõudlus.
Autor: 1321-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.