Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktsiaturg, mis hüüdis hallivatimeest
Maailma üks mõjukamaid majanduslehti Wall Street Journal võrdleb aktsiaturge muinasjutust tuntud poisiga, kes hüüdis hunti. Pea iga kord, kui turud veidi langevad, arutlevad vaatlejad võimaliku suurema kukkumise üle, aga viimased paar aastat on tegu olnud valehäiretega, teatas USA väljaanne.
MKM Partnersi analüütiku Jonathan Krinsky hinnangul kuuleb iga kord, kui volatiilsus suureneb, turul hüüdeid: “Hunt on siin!”.
Märgata on taastumist. “Kuigi keegi ei tea täpselt, kas hunt ka tegelikult tuleb, on märke, et võib-olla nüüd, üle pika aja, on ta lähedal,” tunnistas Krinsky. USA peamine aktsiaindeks Standard & Poor’s 500 kukkus läinud nädalal 2,7%.
See on suurim nädalasisene kukkumine kahe aasta jooksul, ja see paiskas indeksi kahe kuu madalaimale tasemele. Selle nädala alguses on märgata küll teatud määral taastumist, ent indeks jääb siiski 2,5% alla oma läinud kuu tippmargile.
S&P 500 indeks pole näinud 10% korrektsiooni alates 2011. aasta teisest poolest.
Teised analüütikud skeptilised. Nüüd on Krinsky sõnul põhiküsimus, kas turg suudab näidata esmaspäeval nähtud vastupidavust ja püüda uut tippu. Kui see peaks nii minema, oleks tõendatud, et müügisurve on vähenenud ja turul kõlanud järjekordne valehäire.
Kui uut tippu ei tule, on tema hinnangul turul oodata suuri muutusi. “Hunt võib olla viimaks tulemas.”
Teised analüütikud selles nii kindlad pole. Teiste seas säilitas Šveitsi panga Credit Suisse aktsiate strateeg Andrew Garthwaite S&P 500 tänavuse aastalõpu hinnasihi 2020 punktile, mis on praegusest tasemest 4% jagu kõrgem.
Tema prognoose toetavad muu hulgas kombinatsioon Föderaalreservi lõdvast rahapoliitikast, ettevõtete aktiivne aktsiate tagasiostmine ja majandustulemuste revideerimine ülespoole.
“Pulliturud ei sure vanadusse,” märkis Garthwaite. “Sellised stabiilsed kasvuperioodid kipuvad lõppema kas majanduslanguse, võlakriisi või suurte ülehindamiste tõttu.”