Sanktsioonide mõju jõuab Eesti ettevõtteisse

Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi kirjutas hiljutises Äripäeva arvamusartiklis, et kuigi Sillamäe Sadama ettevõteteni sanktsioonide mõju veel ulatunud pole, on ettevõte juba teinud plaane puhuks, kui kriis peaks laiemad mõõtmed võtma.

Muu hulgas kirjutas Vähi, et plaan näeb ette kolme tegevusliini: investeeringute jätkamine ainult 90% valmidusega veel lõpetamisel olevatesse projektidesse; tootmisväliste kulutuste, nagu sponsorlus ja heategevus, järsk piiramine; tööjõu inventuur ja ettevalmistus ulatuslikeks koondamisteks, kui olukord seda tingib.

Ettevaatlikud investeeringud. SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse esimees ja tegevjuht Teet Kuusmik rääkis, et ettevõtteid, mis on oma investeeringud juba teinud ning praegu tegutsevad, sanktsioonid väga ei mõjuta. “Mis puudutab tootmisettevõtteid, mis on plaaninud investeeringuid alustada sel aastal, siis on näha, et pigem ollakse ette­vaatlikud, ja kes ei ole veel investeerimisega alustanud, lükkab investeeringute tegemist edasi,” selgitas Kuusmik.

Ta lisas, et praegu käib pigem üldise pildi jälgimine ja olukorraga tutvumine. Kuusmik nentis, et kui rääkida ajalises plaanis, on edasi lükatud need investeeringud, mis oleksid pidanud algama kevade lõpus või suve alguses.

Kuusmik ei julge veel tutvustada kindlat tegevus- või kriisiplaani – ettevõtjad on kuuma suve ajal puhanud ja alles naasevad tööle. “Paari-kolme nädala pärast oskame ehk rohkem öelda,” lausus ta.

Uued strateegiad. Kuusmiku sõnul arutab ette­võte praegu tõsiselt erinevate strateegiate üle. “Oleme mõelnud nende logistikaettevõtete peale, kes varustavad Venemaa keskuste suuri kaubanduskeskusi kaupadega. Mõni tee on muutunud läbipääsmatuks ning praegu tegelemegi nende ettevõtetega,” selgitas Kuusmik. Tema sõnul otsivad just logistikaettevõtted endale nii-öelda uusi radasid, mida mööda liikuda.

Muutunud olukorrale vaatamata ütles Kuusmik, et murenoote veel otsida ei tasu. “Mõni projekt on küll edasi lükkunud ja me kaardistame olukorda. Tekkida võivad uued võimalused,” nägi ta ka helgemat külge.

Venemaal ehitusega tegeleva MSI Grupi juht Mati Ivask ütles, et kuigi juba kevadel arvestati sanktsioonidega, ka halvimate variantidega, siis olukorra muutudes on ettevõte pidanud tegema veelgi ümberkorraldusi. “Meil on kriisiplaan paigas. Kindlasti ei saa me jätkata samal kursil, sest olukord on muutunud. Venemaal ei ole meil järgmiseks aastaks näha ehitustegevust ega lepinguid,” sõnas Ivask.

Ta lükkas ümber väite, et ehitustegevus lõpetatakse täiesti ära, ettevõttel pole lihtsalt uusi lepinguid. “Vähempakkumistel ei ole me suutnud kohalike firmadega konkureerida,” selgitas ta. Ivask lisas, et Venemaal tegevuse kokkutõmbamine ning riskide maandamine on ratsionaalne ning seda näeb ette ka kriisiplaan.

Mis puutub aga tootmisse, siis ollakse Ivaski sõnul jätkuvalt Peterburi turul. “Eks me arvestame kõiki võimalikke tagajärgi. Oleme seotud otse ­Peterburi turuga ja seal pole esialgu mingeid märke tunda,” lausus ta ja lisas, et tegutsetakse selles piires, et olla kas nullis või väikeses kasumis. Ettevõte hoiab sündmustel kätt pulsil ja teeb vajadusel vastavad ümberkorraldused.

Täpsemaid kommentaare Ivask abinõude kohta andma ei soostunud, kuna tegu on firma­sisese poliitikaga.

Operatiivne lähenemine. ASi Tere juhatuse esimees Oliver Kruuda jäi esiti veidi nõutuks, kui päriti selle kohta, missugune võiks olla Tere kriisiplaan. Kruuda ütles, et praegu on hoopis päevakajalisem tegeleda seakatku levikuga ning iga hinna eest takistada selle jõudmist Eestisse.

Kruuda ütles, et kriisiplaanide tegemine pole tänapäeval otstarbekas ning sellistele olukordadele tuleks läheneda pigem operatiivselt. “Igal juhul on tagurlik keerata selga nii suurele naabrile. Venemaa ei saa ilma Euroopata,” märkis ta ja juhtis tähelepanu sellele, et sanktsioonidel on sageli ­bumerangiefekt ning seesugused sanktsioonid mõjutavad tugevasti ka Eesti majandust.

Kiirele tegutsemisele ohuga silmitsi seistes panustab ka Irest Ehituse juht Rein Kiudsoo, kes märkis, et Venemaa turul tegutsetakse seni, kuni tellijal on positiivne hoiak, ning praegu pole muutusi toimunud. Kiudsoo märkis, et tegevusplaane puhuks, kui tellija positiivne meelestatus otsa saab või väheneb, ettevõte esialgu teinud ei ole. Tema sõnul plaanib ettevõte turumuutustele reageerida operatiivselt.

USA ja EL laiendasid sanktsioone

Juuli lõpus laiendasid seniseid sanktsioone Venemaa suhtes nii EL kui ka USA. Euroopa Liit otsustas käiku lasta nn kolmanda faasi sanktsioonid, mis on suunatud Venemaa konkreetsete majandussektorite pihta. EL otsustas, et piirangud hakkavad kehtima kapitaliturgudele, kaitsetööstusele, kahesuguse kasutusega kaubale ja tundlikele tehnoloogiatele, sealhulgas energiasektoris.

Lisaks otsustas Euroopa Liidu Nõukogu täiendada isikute, üksuste ja asutuste nimekirja, kelle tegevus ohustab või kahjustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Kokku otsustati sanktsioonide nimekirja täiendada kaheksa füüsilise isiku ja kolme üksusega. Nende lisandustega on sanktsioonide nimekirjas kokku 95 füüsilist isikut ja 23 üksust.

USA lisas sanktsioneeritavate nimekirja kolm Venemaa panka: VTB, Bank of Moscow ja Venemaa põllumajanduspank, ning riigile kuuluva laevaehitaja United Shipbuilding Corp, millel on lepingud Venemaa mereväe ning nafta- ja gaasitööstusega, vahendas agentuur Bloomberg.

USA peatab ka laenud, mis ­ergutavad eksporti Venemaale, ja keelustab teatud energia­sektori kaupade ekspordi.

“Venemaa on ennast taas rahvusvahelisest kogukonnast isoleerimas, pöörates tagasi mitu aastakümmet progressi,” ütles USA president Barack ­Obama. “Lõpuks ei saa me president ­Putinile asju enam selgemaks teha. See on midagi, millega Putin ise peab hakkama saama.”

Juuli keskel pani USA sanktsioneeritavate nimekirja kaks suurpanka, kaks suurt energiatööstuse ettevõtet ja rea kaitsetööstuse ettevõtteid, blokeerides nende võimaluse USA kapitaliturgudelt pikaajalist laenu võtta.