Miks on kuld jäänud pingetele immuunseks?

Kollasel metallil pole sel aastal õnnestunud sisse saada hoogu, mis tavaliselt kaasneb üleüldise hirmu kasvuga. Kuigi USA väed korraldavad Iraagis õhurünnakuid ja NATO hoiatas nädala alguses Venemaa sissetungi eest Ukrainasse, on hind püsinud muutumatuna. Veelgi enam, börsil kaubeldavate fondide (ETF) teadaolevad kullavarud on tänavu aasta madalaimal tasemel.

“Üldiselt väljendavad kulla hinna pikaajalised tõusud ja langused  laiemat ärevust poliitika, raha väärtuse ja teiste varaklasside väljavaadete suhtes,” ütles Bullion Vaulti uuringute juht ­Adrian Ash CNBC-le.

Miks aga on kulla hind jäänud keset geopoliitilist turbulentsi muutumatuks? Ashi sõnul on kolmandiku kullainvestorite hinnangul raha­poliitikal metalli hinnale suurem mõju kui geopoliitilistel pingetel.

Rahapoliitika on olulisem. Siiani tundub, et rahapoliitilised otsused on tähtsamad kui geopoliitiline hirm ning seega pole tarvis finantskindlustust soetada.

“Kui koduriigis või maailmas valitseb rahutus, siis on kuld justkui kindlustus. Kindlustus on aga alati kõige kallim siis, kui seda vajatakse,” lisas Ash.

Kulla hind on tänavu tõusnud 9% ja seda peamiselt pingete tõttu Ukrainas ning vägivallalinete tõttu Lähis-Idas.

Interactive Brokersi turuanalüütiku Andrew Wilkinsoni sõnul on hoolimata suurest segadusest näha nõudluse kasvu kohta liiga vähe märke.

“Kullal pole õnnestunud kasvava hirmu keskel oma tavapärast elujõudu leida,” märkis Wilkinson, viidates ETFides sisalduva kulla kogusele sel aastal.

“Turul on liiga vähe märke nõudluse kasvu kohta ajal, mil pinged süvenevad. Kulla hoiused olid viimati nii madalad 2009. aastal, mil ETFid kauplesid kullaga 1000dollarilise hinnaga untsi eest,” märkis ta.