Ettevõtjatel tuleb kahjumi vastuvõtmiseks valmis olla

Oleme jõudnud olukorda, kus valik pole enam kasumi ja kahjumi, vaid hea ja kurja vahel.  Enam pole kahtlust, et impordikeelul on mõju ja mingi kahjum tuleb ettevõtjatel paraku alla neelata. Suurt üldist majanduslangust see ilmselt kaasa ei too, kuid mõnegi tööstuse või põllumehe aastaaruanne jääb nutusemaks, kui seni tundus. Ettevõtjad on praegu osutunud neiks, kes maksavad Venemaal aetava  vastuvõetamatu poliitika eest.

Kõrgelennulise jutuga demokraatia ideaalidest pole tavaolukorras mõtet kasumiteenimisele keskendunud ettevõtja nina all vehkida.

Ent praeguseks elame ajas, mis pole enam tavaolukord. Putini käitumisele tuleb ühemõtteliselt vastu astuda, selg sirgu lüüa ja hädaldamise asemel asuda otsima, kuidas sanktsioonide mõju leevendada.

Eriolukorras on riigi toetus mõeldav lahendus. Üks võimalus on muidugi riigieelarvest ja EList laekuvate toetuste suurendamine, mida Äripäev reeglina ei poolda, kuid mida eriolukorda arvestades võiks kaaluda. Ministrid Ivari Padar ja Anne Sulling rääkisid teisipäevase toidusektori kriisikoosoleku järel, et hakatakse otsima uusi turge ning pangad võiksid ettevõtjatele vajadusel  maksepuhkust anda. Eesti üks suuremaid piimatootjaid Jaanus Marrandi on neid meetmeid toimivaks nimetanud.

Samuti võiks valitsus lubada Eesti poodidesse müügile meie toidutööstuste valmistatud venekeelsete siltidega Vene turule mõeldud tooted, millest vähemalt osa võib kiiresti rikneda.

Abiks oleks kindlasti ka see, kui suurte kaubakettide juhid vaataksid üle oma kaubagruppide päritolu. Äkki annab midagi, mis tuleb hetkel veel teistest riikidest, asendada kodumaise toodanguga.

Ja muidugi saab oma panuse anda tarbija, eelistades Eesti toidutööstuse toodangut. See sama tarbija, kes sanktsioonidele karmisõnalise hinnangu andnud ettevõtjat anonüümsena kommentaariumis sõimab, võiks selle asemel minna poodi ja selle ettevõtja toodet osta. Palju kasulikum tegevus igas mõttes.

Ettevõtja peaks aktiivse rolli võtma. Oluline on aga ka see, et ettevõtja ei jääks heitunult, käsi pikal, ootama, mida riik ja tarbijad tema heaks teevad. Tuleb ise aktiivselt otsida uusi turge, nii kiiresti kui vähegi võimalik tootmist ümber korraldada, vajadusel eelarveid kärpida ja kulusid kokku tõmmata. Ja kindlasti olla Eestis rohkem nähtavad, et tarbijal oleks selgem, milliseid on kindlasti eestimaised kaubad ja millised muu maailma analoogid.

Selge see, et kahju kandmine ei meeldi ühelegi ettevõtjale. Ent tuleb mõista, mille vahel käib praegu valik. Järeleandmine Venemaale kasumi teenimise nimel ei tule kõne alla. Vaevalt ettevõtjad seda oma südames tegelikult soovivadki, sest selle tulemus võib olla palju laastavam kui mõningane tagasilöök ekspordis.