Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksud tõusevad niikuinii

21. august 2014, 00:00

Vähem kui kuu aja pärast on Rootsis valimised ning valid sa parempoolsed või vasakpoolsed parteid, maksud tõusevad ikka.

“Minu ambitsioon on maksutaset tõsta,” deklareeris Rootsi sotsiaaldemokratide (SDP) n-ö vari­rahandusminister Magdalena Andersson juuli algul Gotlandil toimunud Almedaleni arvamus­festivalil, mille eeskujul peeti Eestis sarnast üritust Paides tänavu teist aastat.

Rootsi üritus on oluliselt pikema traditsiooniga ning sageli kohaks, kus parteid oma uute algatustega välja tulevad. Rootsis kaheksa aastat võimul olnud parempoolne allianss esitles tänavu Almedalenis suurt investeeringute kava, mis võiks üksi ehituses juurde luua kuni 20 000 töökohta. SPD tutvustas oma maksuplaane.

Rootsi vajab kõrgemat maksutaset. “Rootsi vajab üldiselt kõrgemat maksutaset, mis tagab hea sotsiaalsüsteemi, kust igaühele antakse vastavalt tema vajadustele,” ütles Andersson.

Eelkõige tõuseksid maksud suurema sissetuleku saajatel. Ka tahab SDP tõsta pankade maksukoormust, et selle arvel haridust rahastada. Viimased PISA testi tulemused, mille üle Eests rõõmustati, mõjusid Rootsis külma dušina. Rootsi laste õpitulemused on järsult halvenenud. SDP tahab pankade maksustamisest laekuvast rahast täiendvavalt haridusse suunata 3,5 miljardit krooni aastas. Tõuseksid nii õpetajate palgad kui ka kutsenõuded.

Maksukärpeid ei luba enam ka Fredrik Reinfeldti valitsus, mille poliitika on maksupagendusest Rootsi tagasi toonud IKEA asutaja Ingvar Kampradi ning Soomest “üle meelitanud” Nordea juhatuse esimehe Björn Wahlroosi. Tavainimene aga kahtlustab, et maksukärbete tagajärjel on Rootsis kannatanud koolide ja tervishoiu kvaliteet.

2006. aastast on Reinfeldti valitsus viiel korral üksikisiku tulumaksu kärpinud ning järsult alandanud ettevõtte tulumaksu määra, mis nüüd on 22% tasemel. Varamaks on kaotatud. Valimiste lähenedes räägib nüüd aga rahandusminister Anders Borg, et kriisi ajal käiku läinud puhvrid tuleb taastada ja eelarve uuesti ülejääki viia. Märku on antud ees ootavatest aktsiisimäärade tõusust.

“Nii opositsioon kui ka võimuliit plaanivad makse tõsta, et sotsiaalpoliitikat kindlustada, kuid opositsiooni valimisvõidu korral on maksutõusud suuremad,” ütles sel nädalal Rootsi majanduslehele konsultatsioonifirma PwC maksukonsultant ja partner Hans Peter Larsson.

Larsson visandab, et kui võimule tuleb pika vahe järel taas n-ö punaroheline valitsus, kaotatakse restoranidele kehtestatud madalam käibemaks ja soodustused tööandjamaksudes noorte tööle võtmisel. Suurema sissetuleku saajate kõrgemat maksustamist sai juba nimetatud. Larsson usub, et ilmselt võetakse uuesti kaalumisele ka vara-, kinke- ja pärimismaks. Vastu tulles rohelistele võivad tõusta keskkonnamaksud. Raskemaks läheb ka vähese töötajate arvuga ettevõtetel, mis praegu võivad osa kasumist välja võtta madalamalt maksustatud kapitalituluna.

Kinnisvaramaksu ja kapitalitulu maksu investeerimiskontolt võivad tõsta nii opositsioon kui ka praegune võimuliit, arvas Larsson.

Läinud nädalal avaldatud United Minds/Aftonbladeti arvamusküsitluse järgi on toetus kolmele opositsiooniparteile eesotsas sotsiaaldemokraatidega 46,5%. Reinfeldti juhitava nelja partei alliansi valiks kolmandaks ametiajaks tagasi 38,8% küsitletuist. Toetus Rootsi demokraatidele, kellega nende suhtumise pärast immigratsiooni ei taha koostööd teha ei vasak- ega paremleer, oli 10,9%.

Tulisemad valimisdebati teemad on peale hariduse ja hoolekande käinud ka erakapitali osa üle Rootsi avalikus sektoris, kus sotsiaaldemokraadid tahavad erakapitalil töötavate koolide ja hoolekandeasutuste reguleerimist oluliselt karmistada. Vaidlused on uuesti lahvatanud ka tuumaenergia tuleviku üle, kus osa valitsusliidu parteisid teatas, et on valmis toetama ülikoolide ettepanekut rajada Rootsi üle aastakümnete taas katsereaktor neljanda põlvkonna tuumatehnoloogia uuringuteks. Sotsiaaldemokraadid on jäänud ettepaneku suhtes leigeks, rohelised on vastu ning üksmeelt pole tegelikult ka praeguse valitsusliidu sees.

Laenuturule jahutust. Rootsi kuumava kinnisvaraturu ohjeldamiseks ja laenubuumi jahutamiseks on nii sotsiaaldemokraadid kui ka praegune võimuliit valmis kaaluma eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastuse vähendamist. Kuid seda vaid pikkamööda, et mitte kahjustada eratarbimist, mis on Rootsi majanduse oluline kasvumootor. Kavas on karmistada nõudeid, mis piiravad võimalusi eluasemelaenult vaid intressi tasuda ning laenu põhiosa tagasimaksega väga pikalt viivitada.

Juunis Soome päevalehele Helsingin Sanomat antud intervjuus ütles Swedbanki juht Michael Wolf, et ka Soome majandus võiks kiiremini kasvada, kui soomlased, samuti nagu rootslased üksnes intresse maksaksid. Nii jääks rohkem raha ringlusesse. Ent Rootsiski on reeglid laenuturu jahutamiseks sügisel karmistumas.

Rootsi valitsus läheb valimistele vastu ühe prioriteediga – töökohad. Võimule saamisest saadik on pingutatud selle nimel, et vähendada abirahast elamise atraktiivsust ja motiveerida inimesi töötama. Tänu sellele on Rootsis tööga hõivatuid nüüd veerand miljoni võrra rohkem. Senise poliitika ümberpööramine riskib selle positiivse trendi katkestada, hoiatas Anders Borg äsja majanduslehes Dagens Industri avaldatud arvamusartiklis.

 

Tasub teada

  • Opositsiooni šanss

14. septembril  on Rootsis parlamendivalimised, kus ­arvamusküsitlused näitavad edu kaheksa aastat opositsioonis olnud punarohelistele parteidele.
2006. aastast on riiki juhtinud Fredrik Reinfeldti parempoolne nelja partei allianss.
Juunis ajalehele Financial ­Times antud intervjuus väljendas Rootsi suurtööstur Jacob Wallenberg muret riigis terendava “massiivse vasakpöörde” pärast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. August 2014, 18:17
Otsi:

Ava täpsem otsing