Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merkel Ukrainas - miks?

    Laupäeval, päev enne Ukraina iseseisvuspäeva tähistamist, väisab Ukrainat Saksamaa kantsler Angela Merkel.

    Visiidi eel on agentuur Reuters avaldanud pikema arutelu sellest, mis võiks olla Merkeli visiidi eesmärk.
    Arutelu autorid Noah Barkin ja Richard Balmforth nendivad, et Berliin ja mitmed teised Euroopa pealinnad võivad olla mures, et Ukraina armee edu separatistide kontolli all olevate alade tagasi võitmisel ei jäta Venemaa Presidendile Vladmir Putinile olukorrast n-ö viisakat väljapääsu. See omakorda võib tuua ettearvamatud tagajärjed ja kriisi ohtliku ägenemise.
    Autorid täheldavad muutust Saksamaa diplomaatias ning usuvad, et Merkeli visiidi eesmärk on lisaks Ukraina presidendile toetuse näitamisele ka veenda Petro Porošenkot, et võit sõjatandril ei saa olla kriisi lahendus.
    "Relvadega pole võit võimalik. Putin ei lase sellel sündida," ütles Reutersile üks anonüümseks jääda soovinud ametnik. Kriisi lahendus saab olla ainult diplomaatiline lahendus.
    Saksamaa ja kantsler Angela Merkel on olnud peamised sellise lahenduse eestkõnelejad, kuid küsimus on, kas saab usaldada Venemaa presidenti, kes Saksamaa kantslerit kevadel oma Krimmi kavatsustega pettis.
    Samuti on raske tagasi hoida Ukraina valitsust, mis usub oma vägede reaalsesse võiduvõimalusse. Ka Ukraina avalik aravmus toetab pigem separatistide täielikku purustamist. Nii on Ukraina võimudel raske alla neelata arusaama, et nende parimates huvides on lahingutegevus peatada ja rahulepet otsida.
    Brüsselis asuva mõttekoja Carnegie Europe juht Jan Techau ütles Reutersile, et Ukraina armee edu sunnib liidreid mõtlema Ukraina tulevikule pikas perspektiivis. See võib olla põhjus, miks viimasel ajal on sagenenud tipptasemel kohtumised. Tuleval nädalal kohtuvad Minskis Ukraina president ja Venemaa president. See on esimene kohtumine pärast põgusat kokkupuudet juuni alguses Prantsusmaal Normandia dessandi mälestusüritusel.
    Porošenko võib uskuda, et sõjaline võit on võimalik. Kui Venemaalt pole mingit garantiid, ei pruugi Porošenko valmis olla relvarahu kehtestama. Juunis, kui Kiievi valitsus seda ühepoolselt tegi, kasutasid separatistid seda Ukraina vägede ründamiseks. Samuti on kartused, et separatistid kasutaksid relvarahu oma vägede koondamiseks ja kogumiseks.
    Putinist on aga raske arvata, kas ta kasutaks võimalust poliitilise lahenduse leidmiseks. "Me teame, et talle tuleb väljapääs jätta. Kuid kas me saame kindlad olla, et ta tahab seda väljapääsu? Ja kas me saame teda usaldada?" ütles üks anonüümsust palunud diplomaat.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.