Merkel püüab rahu sobitada

25. august 2014, 10:27

Saksamaa kantsler Angela Merkel väisas laupäeval Kiievit, kus kutsus Venemaad ja Ukrainat läbi rääkima rahuplaani üle.

Homme kohtuvad Ukraina president Petro ­Porošenko ja Venemaa president Vladimir Putin Valgevenes Minskis. “Meie fookus ei saa olla sõjalisel konfliktil, mis kahjuks on tänasel päeval vajalik,” ütles Merkel laupäeval ühisel pressikonverentsil Porošenkoga. “Vaja on kahepoolset vaherahu. Nüüd peavad sõnadele ka teod järgnema ja ma arvan, et Ukraina poolel on palju ära tehtud,” tsiteeris agentuur Bloomberg.

Vahetult enne Merkeli visiiti läkitas Venemaa reedel Kiievi loata Ukrainasse Venemaa humanitaarabi kolonni, mis oli piiril ületust oodanud juba 14. augustist. Venemaa teatas, et ei kavatse rohkem taluda Ukraina tahtlikku viivitamist ja saadab abi teele.

Ukraina nimetas Moskva sammu otseseks invasiooniks. Terava kriitikaga reageerisid ka EL, NATO ja USA administratsioon. Kardetud provokatsioonide sihtmärki, mis võinuks vallandada Venemaa avaliku sissetungi Ukrainasse, konvoist siiski ei saanud. OSCE kinnitas nädalavahetusel, et veokid on Venemaale tagasi pöördunud. Kogu saadetise sisu ei saanud Punane Rist ja Ukraina toll kontrollida, kuid seni ei kinnita miski, et lastis oli midagi muud kui Venemaa väidetud humanitaarabi.

Ukraina pool väitis – tõendusmaterjali esitamata –, et Venemaa toimetas abiveokitega Ukraina relvatehastest omale vajalikke relvakomponente.

Laual on rahuplaan. Pingestunud olukorrale vaatamata ütles Merkel Kiievis, et ei tulnud arutama uusi sanktsioone Venemaa vastu. Praegu on põhi­rõhk diplomaatial ja homme Minskis toimuval tippkohtumisel, kus lisaks Ukraina ja Venemaa presidendile osalevad ELi liidrid ning Venemaa juhitud tolliliidu riikide liidrid.

Rahuplaanid on laual, ütles Merkel, avaldades lootust, et kohtumisel tehakse edusamme. “Muidugi ei saa me välistada, et meil tuleb kaaluda täiendavaid sanktsioone, kui mingit edu ei ole,” möönis kantsler. Rahu saavutamise eeltingimus on kontroll ­Ukraina piiri üle. “See kõik ei tööta, kui piir on lahti, võimaldades Venemaalt relvade sissevoolu,” ütles Merkel.

Ukraina president Petro Porošenko lubas üritada rahu teha, kuid lisas, et “mitte suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või Ukraina iseseisvuse hinnaga,” vahendas agentuur AP. Porošenko sõnul võiks rahu kiiresti taastada, kui Venemaa lõpetaks oma palgasõdurite saatmise Ukrainasse.

Eile Ukraina iseseisvuspäeva tähistamisel peetud kõnes ütles Porošenko, et valitsus plaanib kulutada üle 2,2 miljardi euro riigi sõjaväe kaasajastamiseks. Kõnelused Minskis tulevad rasked. Venemaa ­eitab jätkuvalt igasugust Ukraina separatistide toetamist, ehkki NATO väiteil on selle kohta järjest rohkem tõendeid.

Kiievis asuva Euro-Atlandi partnerlusnõukogu juht Oleksandr Suško ei usu kohtumiselt edu, sest osapooled on oma positsioonidel pigem veelgi sügavamale “maasse kaevunud”.  “Ma ei näe Ukraina ja Venemaa seisukohtades lähenemist. Sellele ei viita miski. On oluline, et ­Ukraina ja EL lähtuvad ühelt positsioonilt. See annab väikestki lootust edule,” ütles ta Bloombergile.

Saksamaa on võtnud Kiievi ja Moskva konfliktis vahendaja rolli. Berliini eesmärk on vältida ­Ukraina ja Venemaa vahel otsese sõjalise konflikti puhkemist, ütles nädalavahetusel intervjuus väljaandele Welt am Sonntag Saksamaa asekantsler ­Sigmar Gabriel.

Saksamaa visioon. Intervjuust tuleb välja ka see, mida Berliin konflikti lahendamiseks Ukrainalt ootab. “Ainus tee näib olevat arukas föderatsiooni kontseptsioon,” ütles Gabriel. Föderatsioon detsentraliseerimise tähenduses, mis annaks Ukraina regioonidele suurema autonoomia kui föderatsioon Venemaa tähenduses.

Angela Merkel ütles eile intervjuus Saksa telekanalile ADR, et Ukrainas on võimalik vaid poliitiline lahendus. Olukord riigis on ohtlik ja habras.

Merkel kordas, et Venemaale ei taheta kahju teha, kuid Ukrainale tuleb tagada territoriaalne terviklikkus ning vabadus oma  poliitilise kursi valikul. Ukraina NATO liikmelisus päevakorral ei ole.

Merkeli abiplaan

Saksamaa kantsler Angela Merkel teatas Kiievis, et Berliin on valmis lahingutest laastatud piirkondade taristu taastamiseks andma ­Ukrainale laenugarantiidena 500 miljonit eurot. Summale lisanduks veel 25 miljonit eurot sõjapõgenike aitamiseks.

Ukrainas on Saksamaa rahaline abi tituleeritud teise maailmasõja järgse Marshalli plaani eeskujul Merkeli plaaniks.

Euroopa Liit on lubanud anda Ukrainale laenude ja abina kuni 11 miljardit eurot, mille tingimus on majanduse reformimine.

IMF peaks sel nädalal ära otsustama uue väljamakse kevadel ­Ukrainale kokku lepitud 17 miljardi dollari suurusest abilaenust. Ukraina rahavajaduste katteks toimub septembris doonorite konverents.

Ukraina valitsus prognoosib tänavu SKP langust 6 protsenti. Grivna on agentuuri Bloomberg andmeil dollari suhtes aasta algusest odavnenud 39 protsenti.

Äsja Ukraina riigireitingut alandanud agentuur Fitch hindab Ukrainast veel madalamalt vaid Argentina riigi võlakirju.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. August 2014, 09:55
Otsi:

Ava täpsem otsing