Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Odava töö lõpp

Kadri Põlendik 27. august 2014, 17:22

Majandusasjatundjad arutasid, kuidas palka Eestis palka tõsta, kuid lahendust ei leidnud.

Ametiühingute keskliidu kutsel arutlesid majandusasjatundjad, kuidas Eestis palgatõusu kiirendada. Debati avas hiljaaegu 1000eurose miinimumpalga ideega lagedale tulnud pankur Indrek Neivelt, kelle hinnangul on juba praegu reaalselt miinimumpalk kõrgem kui 355 eurot, sest sellise töötasu eest ei ole võimalik uusi inimesi tööle palgata.

"Tegelikult ei segaks mitte miski seda, kui me ütleksime, et uuest aastas on miinimumpalk 500 eurot, aasta pärast 600, 700, 800 eurot. Mitte ükski firma ei lähe pankrotti. Ja kui läheb, las läheb, parem on. Kui ta ei suuda täna maksta 500-600 eurot palka, siis ei ole põhjust arvata, et see mudel, millega ta äri teeb, läheb paremaks, et ta saab endaga hakkama viie või kümne aasta pärast," ütles Neivelt.

Rõiva- ja tekstiililiidu juht Meelis Virkebau lausus, et näeks pikas perspektiivis üleüldse alampalga kadumist. "Kui vaadata eksportivat tööstust, siis globaalsel turul on väga raske hinda järsult tõsta. 3-5% aastas on maksimaalne," märkis ta.

Virkebau sõnul on Eestis suur töö teha haridusel, sest praegu on äärmiselt nõrk ettevõtete, ülikoolide ja teadusasutuste omavaheline koostöö. "Häbematult suur kasutamata reserv on ettevõtete vaheline koostöö. See kõik suurendaks lisandväärtust ja võimaldaks maksta kõrgemaid palkasid tulevikus. Me oleme vastu järsule maksutõusule, mis pühiks meie sektori mõne aastaga siit maailmast," rääkis ta ja tõdes, et suurim probleem on ettevõtjate usaldamatus.

Produktiivsust tuleb tõsta

LHVs töötav majanduseksperdi Heido Vitsuri hinnangul aitaks miinimumpalga tõusule kaasa produktiivsuse kasv kõigis suuremates sektorites: töötlev tööstus, kaubandus, ehitus, transport ja turism. Kõige kriitilisem on produktiivsuse kasv töötlevas tööstuses ja selle eksportivas osas, sest eksportiva osa produktiivsus ja eksportiva tööstuse suurus määravad ära riigi maksebilansi.

"Me ei saa minna niimoodi, et tõstame sisemaises teenindavas sektoris palgad vudinal tuhandeni ja eksportiv tööstus ei tule järgi. Võimalused produktiivsust tõsta sõltuvalt majandusharust on täiesti erinevad," kõneles Vitsur.

Eelkõnelejaga nõustus Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, kes märkis, et kui rääkida pikast perspektiivist, tuleb rääkida, milline on Eesti majanduse kasvuvõimekus, mis on Eestil tänu ühisele turule tema hinnangul olemas. Samas tõdes ta, et ei tasu unistada sama kiirest kasvust nagu 2000ndate aastate alguses või buumi ajal.

Ta vastandus ka Neivelti ideele, et ei ole hullu kui miinimumpalga tõusuga mõned ettevõtted pankrotistuvad. "Kui me tahame väga kiiresti hüppeliselt kasvama hakata, siis see üldjuhul tähendab mingisugust tagasilööki," ütles Kaasik ja lisas, et see paneks tugeva löögi alla väga paljud ettevõtted, mis ei asu keskuste lähedal.

"Siis on valiku koht - kas tõesti tahame piitsapoliitikaga need ettevõtted välja suretada ja ütleme, et neil ei ole õigus siin maailmas vegeteerida. Loomulikult tootlikkust tuleb tõsta, sest see on võtmesõna, kuidas kasvu saavutada," kõneles Kaasik.

Rohkem usku enese harimisse

Rohkem tuleks mõelda ka tööealiste elanike harimisele, eelkõige sellele, et aidata ka eakamatel inimestel ümber õppida, sest tööealine elanikkond väheneb ja vananeb üha enam, leidis sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske.

"Mida me suudaks teha, et inimesed oleks võimelised tegema keerukamat tööd? Me oleme olukorras, kus meil on paralleelselt nii tööpuudus kui ka tööjõupuudus. Töötajad läheksid hea meelega kõrgemale palgale, aga takistus on oskuste või ka enesekindluse puudumine või ka soov suuremaid muutusi ette võtta," rääkis kantsler.

Ta pakkus ka, et abi võiks olla Soome eeskujul aastapalkade avalikustamisest, et oleks adekvaatne pilt, palju inimesed tegelikult teenivad. "Võib-olla ka väike naabrivalve toimiks, kas tema elukorraldus vastab tema deklareeritud sissetulekutele," lisas Priske.

Priske ideid täiendas peaministri majandusnõunik Maris Lauri, kes märkis, et töövõtjatel peaks olema rohkem usku endasse, et ollakse võimelised ära õppima keerukama töö tegemine.

"Keegi ei hakka tegema liinitöölisest it-inimest. Üldjuhul see ei tasu ära ega ole võib-olla võimalik. Aga ma usun seda, et liinitööline või kaupluses töötav müüja on võimeline võtma kasutusele natuke keerulisemaid tehnoloogiaid. Me oleme kõik õppinud ära arvutikasutamise ja nutitelefonid. Me suudame küll õppida, me peame endasse palju rohkem uskuma, nii tööandajad kui ka töövõtjad." Kõneles Lauri.

Ta tõi ka näiteks põllumajandussektori, mis oli 10 aastat tagasi vähetootlik, kuid on nüüd ainus sektor, kus Eesti tootlikkus on Euroopa keskmisega võrreldaval tasemel. See saavutati suurte investeeringutega tehnoloogiasse. Lauri hinnangul tuleks sama protsess läbi teha ka tööstuses erakapitali ja pankade abil.

Kolm olulist osapoolt

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel märkis, et palgakasvu tagamisel on olulised kolm osapoolt: töötajad, tööandjad ja seadusandja. Tema hinnangul peaks töötaja ise tegema ennast vajalikumaks ja meenutas Skype Eesti endise juhi Tiit Paananeni põhimõtet, et kui töötaja küsib suuremat palka, siis tema tahab teada, mida töötaja suurema töötasu eest rohkem teeb.

Tööandja peaks Mandeli sõnul hoidma tarka ja väärtuslikku töötaja sellega, et tõstab tema palka. "Ma arvan, et tipp-palkade tõstmine aitab kaasa palgatõusule. Kui hakkame ainult alt tõstma, siis see ei ole hea tee," ütles ta ja lisas, et kolmanda poolena saab seadusandja luua soodsa keskkonna palkade tõstmiseks. Mandel tõi näiteks idufirmad, kes on mõnda aega kurtnud, et oleks tarvis seadusemuudatusi, mis hõlbustaks nende jäämist kodumaale.

Debatti moderereerinud ametiühingute liidu juht Peep Peterson võttis arutelu kokku tõdemusega, et odava töö aeg on läbi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. August 2014, 11:43
Otsi:

Ava täpsem otsing