Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

30 lisamiljonit ei too kiiret abi

05. september 2014, 00:00

Euroopa Komisjoni otsus lisada põllumeestele toodangu reklaamimiseks mõeldud fondi veel 30 miljonit eurot, ei lahenda Eesti põllumeeste hinnangul ekspordiprobleemi. “See toob kasu pikemas perspektiivis, kuid ei lahenda muresid, mis on tekkinud ­Venemaa impordipiirangu pärast,” ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus Äripäeva teemaveebile põllumajandus.ee.

Sõrmuse sõnul on meetmest kasu pikemas perpektiivis ja see aitab leida uusi turge näiteks ­Aasias ja Lähis-Idas. “Kuigi reeglite järgi ei tohi selle meetmega reklaamida konkreetseid ettevõtteid ja kaubamärke, siis aitab promo suurendada tarbijate tähelepanu teatud kaubagrupi vastu,” lisas ta.

Liiga bürokraatlik abi. Sõrmuse sõnul on Eestis seni selle meetmega tehtud üksikuid projekte. Põllumajandus-kaubanduskoda ise korraldab praegu näiteks kolmeaastast programmi puu- ja köögivilja tarbimise suurendamiseks Eestis, heakskiitu ootab programm piima tarbimise soodustamiseks Eesti siseturul.

Toetusmeedet pole aga üldse kasutanud näiteks aiandusliit. Tegevjuht Raimond Strastini sõnul on toetusmeede liialt bürokraatlik ja seetõttu pole aiandusliit seda ka kasutanud.

Strastini sõnul käib neil praegu põllumajandusministeeriumiga arutelu võimaluste üle, mis meetme kasutamise lihtsamaks teeks. “Riigil on palju ära teha organisatsioonide abistamisel, et rohkem raha sellistest fondidest Eesti põllumajanduse kasuks koju tuua,” ütles Strastin.

Meetmesse lisatud 30 miljonit eurot on Strastini sõnul küll suur raha, kuid sellest ei tasu ­eufooriasse sattuda – oma osa tahavad kõik liikmesriigid.

Omafinantseering tekitab probleeme. Tartumaa põllumeeste liidu juht Jaan Sõrra selgitas, et ELi abiraha saavad kasutada ainult erialaliidud, mitte toidutööstused. “Siis tekib kindlasti probleem omafinantseerimisega. Euroopa Liit annab 50%, Eesti riik 30% ja taotleja peab ise panustama 20%. Meede on suunatud kolmandate riikide turgudele ja et sinna pääseda, maksab reklaamikampaania kindlasti miljoneid,” lausus ta.

Meede ei too Sõrra hinnangul meie põllu­majandustootjatele kiiret leevendust. “Kui aga näiteks piimaliit või põllumajandus-kaubanduskoda omafinantseeringu leiab, on meetmest kindlasti kasu,” leidis Sõrra.

Meede rakendub alles järgmisel aastal. “Toota kolm-neli kuud piima poole võrra langenud hinnaga võib aga nii mõnegi põllumajandusettevõtte pankrotti viia. Palju kiiremini toimiks riigiabi,” ütles Sõra.

Tulemusi kohe ei näe. Saidafarmi juht ja põllumeeste liidu president Juhan Särgava võttis Euroopa Komisjoni otsust eelkõige kui hea tahte märki. “See raha ise on hea tahte avaldamise märk ja selle otsustuskiirus ELi mehhanismi juures ülikiire,” ütles Särgava.

Meede ise ei anna tema sõnul kohe midagi. “See on hästi kaugele ulatuvate tagajärgedega – andeka rakendamise korral saame aasta tagant hinnata, kas ja kui märgatav on turu edenemine neis suundades, kuhu promotsioon rakendatakse,” ­arvas Särgava.

Tema hinnangul oleks mõistlik Kagu-Aasia ja Aafrika kõrval vaadata ka Türgi poole. “Meie mehed on Türgis noor- ja lihaloomadega mõneti päris head äri ajanud. Nõndasamuti on Vene turg türklastele avatum, kuivõrd nad ei ole polariseerunud lähisündmustesse kuigi tugevalt,” kommenteeris Särgava.

 

Mis on mis

  • Müügiedendamis­programm

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahend.
Taotleda saab mingis sektoris tootjaid, töötlejaid, kaubandusettevõtteid ja/või tarbijaühendusi ühendav ja esindav organisatsioon.
Kasutatakse raskustes tootjate abistamiseks, et leida uusi müügikanaleid nii ­Euroopa Liidu sees kui ka väljaspool.
Fondi suurus oli 60 miljonit eurot. Kolmapäeval otsustas ­Euroopa Komisjon fondi 2015. aastal lisada veel 30 miljonit eurot.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2014, 18:26
Otsi:

Ava täpsem otsing