Porgandikujuliste puude metsast

08. september 2014, 14:47

Teda võiks nimetada Hiiumaa äriliidriks. Ta raiub enamiku kodusaare raiemahust, saeb ja laevatab palke, toodab halupuid ning tegeleb toitlustamisega.

See mees on Andrus Ilumets. Üks tema firmadest, OÜ Lehtma Saeveski oli tänavuses Gaselli TOPis 843. kohal. Lehtma Saeveski tegi kolm aastat tagasi kannapöörde, kui hakkas lehtpuu asemel okaspuud saagima. Saeveski põhipartneriks on Kärdlas asuv hööveldaja OÜ Vesset, mis ekspordib höövlitoodangu Lõuna-Koreasse.

"Minu kõige suurem eesmärk siin Hiiumaal on leida koostööpartnereid," rõhutab Ilumets. "Hiiumaalt reeglina minnakse ära ja väga harva tullakse siia elama. Äraminemised tähendavad tihtilugu paraku seda, et loobutakse oma osalustest ja tegemistest saarel." Ilumetsal on tuua mitu isiklikku kogemust, kui ta on ostnud kompanjoni osaluse üles ja jätkanud üksinda. Näiteks halupuid tootva firmaga ja Kärdlas mere ääres asuva restoraniga Rannapaargu.

Ilumetsa sõnul hakkavad paljud valikud sellest pihta, et inimene ei taha või ei julge võtta vastutust. "Mina olen sellist tüüpi inimene, et kes siis veel, kui mitte mina," tutvustab ta oma kreedot. "Kui midagi untsu läheb, siis tuleb seda tunnistada, aga oma lastele saan ma öelda, et ma vähemalt proovisin."

Kohtumispaigas, Ilumetsa firmasid koondavas kontoris Rannapaargu hoone ülakorrusel avaneb hunnitu vaade merelahele. Kaunist vaadet pole ühel augustikuu päeval peale tema kedagi nautimas. Ilumetsa sõnul ongi suur kontor valdavalt inimtühi, sest enamik asjamehi on kes metsas, kes sadamas, kes mujal.

Enne starti Lehtma Saeveski suunas tekib väike viivitus. Ilumets võtab mobiilikõnesid vastu ja kribib maasturi istme peal olevale paberilipikule numbreid. Just äsja lõpetati Lehtma sadamas paberipuude lastimine laevale, mis suundub laadungiga Taani. "Pean ise kõike tegema," vabandab Ilumets viivituse pärast ja arvutab laeva trümmi ning tekile paigutatud palgikogused kiiresti kokku.

Saeveskis ringkäiku tehes juhib Ilumets tähelepanu sellele, et neil praktiliselt puudub laoseis, nad saevad vaid igale kliendile konkreetses pikkuses, mõõdus ja kvaliteedis saematerjali. "Oleme võimelised ülikiiresti kliendi soovi täitma ehk et kui keegi soovib mingit imelikku pikkust, siis viie minuti jooksul hakkavad masinad, mis meil metsas töötavad, just seda pikkust metsas lõikama," räägib Ilumets. "Mandril on sellist käsuliini väga raske juurutada, metsafirmad mandril ei ole nii integreeritud, nad on pigem omavahel konkurendid. Kõik tahavad võimalikult mugavalt toota sellist tooret, mida võtavad võimalikult paljud saeveskid."

Ilumetsa kinnitusel sobib neile erinevas mõõdus ja just lühemat mõõtu toorme tootmine Hiiumaa metsade eripära tõttu. "Hiiumaa puu ei ole selline pikk palgipuu, millest saab palju palki ja veidi paberipuud," seletab Ilumets. "Hiiumaa puud on sellised porgandikujulised - lühikesed jässakad, mis altpoolt lähevad järsku jämedaks. Mida pikemat palki tahetakse, seda rohkem on Hiiumaa porgandikujulise palgi sees vigu ja seda rohkem läheks puitu raisku."

Kui praegu saeb Lehtma Saeveski peenikest okaspuupalki, siis järgmises etapis on ettevõttel plaanis ehitada tootmisliin, millel hakatakse saagima jämedat palki ja ülejärgmises etapis alustatakse taas lehtpuu saagimist. "Kui me need arenguetapid ära teeme, saab meie saeveski olema niiöelda kõigesööja," märgib ta. "Meie kaugem tulevik peaks aga olema liikumine energeetika, näiteks puidukeemia poole."

Ta räägib innukalt ideest, mis kõrvalseisja jaoks tundub ulmeline, kuid rääkija enda jaoks mitte. "Tehnoloogiad puidutööstuses on olulise kiirusega muutumas, täiesti uus tehnoloogia on puidu kasutamine kütuse toorainena," tutvustab Ilumets. "Hiiumaal tegutsesid omal ajal tökatiajad ehk tõrvakõplased, kes põhimõtteliselt olid puidukeemikud. Ainuke asi, et kui nemad oskasid tollal fraktsioneerida vaid kolme saadust, siis tegelikult on puidust võimalik saada kümneid kordi rohkem fraktsioone, ka autokütuseid."

Ilumetsa hinnangul sobiks puidukeemia Hiiumaale kui pindalalt suurima metsasusega maakonnale Eestis hästi. "Siia ei tasu teha tööjõumahukat investeeringut, sest elanike arv saarel ei kasva," kalkuleerib ta. "Investeering peab olema moodsasse, innovaatilisse, maailma mastaabis konkurentsivõimelisse tootesse või tehnoloogiasse."

Ilumets ei ole tegelikult Hiiumaal sündinud, kuid on oma sõnul naasnud oma juurte juurde - tema esivanemad on Hiiumaalt pärit. "Ma arvan, et hiidlased on mind omaks võtnud, ma usun, et ma pole neile oma tegemistega negatiivset emotsiooni pakkunud," lausub ta. "Hiiumaale on väga raske püsima jääda, kui keegi hakkab sinu peale vimma pidama. Siin saarel ei saa sa olla persona incognito (tundmatu isik - toim.). Siin sa oled inimene, kelle kodu on siin reaalselt olemas, kelle käigud on kõigile teada ja kui sa kellegagi sõna vahetad, siis räägitakse sellele sõnavahetusele kohe pikk jutt juurde."

LOETELU

Mis on kiire kasvu põhjused?
Aastatel 2010-2012 kasvas OÜ Lehtma Saeveski käive 2,10 ja ärikasum 1,74 korda.

1. Suund okaspuu saagimisele. Lehtma Saeveski muutis oma eesmärki: loobuti lehtpuu saagimisest ning hakati saagima peenemat okaspuupalki.
2. Seljad kokku hööveldajaga. Lehtma Saeveski suurimaks partneriks on saanud kodusaarel asuv höövelkoda OÜ Vesset, mis ekspordib kogu höövlitoodangu Lõuna-Koreasse. Lehtma Saeveski on oma tootmise orienteerinud täpselt sellise fraktsiooni läbisaagimisele, mida vajab Vesset, s.o lühemale puidule.
3. Uus tootmisliin ja kuivati. Lehtma Saeveski on viimastel aastatel investeerinud kokku ligi 0,5 miljonit eurot. Eesmärk oli soetada peenpalgiliin, mis oleks võimalikult lihtne ja võimalikult energiatõhus. Kuivati soetati selleks, et kahandada puidu riknemisriski ja vähendada transpordikulusid, sest kuivatatud toodang on kergem.

ÜKS KÜSIMUS

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

Andrus Ilumets, OÜ Lehtma Saeveski juhatuse esimees
Kui kämblad sügelevad, tuleb ikka laastu laotada. Üritan uusi asju ette võtta, sest see hoiab vaimu värskena. Kui ma oleksin tegev vaid metsanduses ehk oma erialal, siis esiteks oleks mul väga raske stressi maandada, sest metsandus on väga stressirohke. Ja teiseks - ülekantud tähenduses väljendudes - oleksin liiga saepurune ja puupäine. Muude valdkondadega olen sattunud tegelema paljuski seetõttu, et kui ma näen, et kuskil midagi logiseb, siis mina kohe tahan kaasa lüüa ja proovida asja paremaks teha.

KOMMENTAAR

Aira Toss, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees:

Andrus on üks tõeline päikesepoiss. Tunnen teda alates 1986. aastast, mil asusime samal kursusel EPAs metsandust õppima. Olen temaga ka üheksa aastat koos töötanud eraettevõtluses.
Ta on ilma raamideta mõtleja. Ta julgeb uusi asju ette võtta. Kui Eestis on suhteliselt palju inimesi, kes virisevad, et mis kõik segab tal midagi tegemast, siis Andrust ei näi kunagi miski segavat. Ja kui on rasked ajad, siis ei ole nii, et Andrus tõmbaks kuskile uttu. Ta on alati raskel ajal olemas, ta on usaldusväärne inimene. Andrusel on ka suur oskus teha õigeid asju õigel ajal. Kui oli Rootsis suur torm, oli Andrus üks esimesi, kes läks Rootsi tormimurdu üles töötama.
Aga kõige enam kiidan Andrust selle poolest, et ta ei ole Hiiumaas kunagi näinud pärapõrgut, vaid ta on alati näinud seda, et Hiiumaa on logistiliselt väga hea koha peal. Andrus on metsast teenitud raha paigutanud ka teistesse valdkondadesse. Temas on hiidlase missioonitunnet palju.

TASUB TEADA

Metsatöösturi kolm soovitust

1. Liigu eesmärgi suunas. Leia lahendusi, kuidas liikuda oma eesmärkide suunas. 2006. aastal sisenesin ma restorani Rannapaargu omanikeringi sellepärast, et toidukoht kinni ei läheks. Seda eesmärki - hoida Rannapaargu aastaringselt lahti - pole ma kunagi unustanud. Ehkki ettevõtjana oleks mõistlik söögikoht sügisel kinni panna, sest praktiliselt kogu suvel teenitud raha kaotan talvel.
2. Võta aeg korraks maha. Kui ettevõte on käima joostud, tee mõttepaus ja vaata, kuidas on asjad läinud. Vaagida tuleks mõistusega, mitte lähtuda tunnetest. Tihti on nii, et kui hoog on sees, siis ettevõtjad ei juhi enam (äri)ratast, vaid see juhib juba neid. Nüüd tuleks mõelda, kas see ratas, mille peal oled, on üldse õige, ja kas sa saad ratta pealt enam kunagi maha. Mina julgen tunnistada, et mina praeguse kiiruse pealt enam maha hüpata ei saa.
3. Kasuta sirkliloogikat. Võta atlas, pane sirkli teravik oma asukohale ja tee 500kilomeetrise raadiusega ring. Vaata, millised ettevõtted sinu valdkonnas ringi jäävad, ning analüüsi, kui kiiresti sa saad konkurentidega võrdseks või neist paremaks. Kui otsid uut valdkonda, tee 1000kilomeetrise raadiusega ring. Vaata, millised on seal antud valdkonna ettevõtted, kellega sa võiksid kunagi rinda pista, ning asu uut ettevõtet tegema.

MIS ON MIS

OÜ Lehtma Saeveski

- Asutatud 15.10.2001 Hiiumaal.
- Asutajateks AS Hiiumaa Erametskond ja OÜ HM Puidukaubandus (praegune OÜ HMPK)
- Tänavuses Gaselli TOPis 843. kohal.
- Toodab okaspuu saematerjali.
- Omanikud: 33,33% Andrus Ilumets, 33,33% Anneli Ilumets, 33,33% metsavarumisfirma OÜ HMPK (80% Andrus Ilumets).
- Töötajaid 5.
- Kuus saeb 1500 tihumeetrit peenpalki, aastane saetoodang umbes 6000 m3.
- 2013. aastal oli käive 824 332 eurot ja kasum 1352 eurot.
- Enamik saematerjalist müüakse kodusaarel Hiiumaal. Suurim koostööpartner OÜ Vesset müüb kuivatatud saematerjali peamiselt Lõuna-Koreasse.
- 2001 - alustas musta lepa ja kase saagimisega.
- 2011 - lõpetas lehtpuu saagimise ja alustas okaspuu saagimist.
- 2012 - käivitus uus peenpalgi saeliin.
- 2013 - käivitus puidukuivati ja tahkeküttel katlamaja.

KES ON KES

Andrus Ilumets

- Lõpetas 1993. aastal EPA metsanduse eriala.
- Töötanud Eesti Erastamisagentuuris ettevõtete müügi projektijuhina (1993-1994) ja Eesti Metsaliidu esimese tegevjuhina (1994-1995).
- Alates 1995. aastast eraettevõtluses.
- Asutas 1997. aastal metsa ülestöötamisfirma OÜ HM Puidukaubandus (praegune OÜ HMPK).
- Omanduses: OÜ Luxfire (restorani Rannapaargu haldaja), OÜ Halupuu Firefood Products (küttepuude tootmine), Dagö Skob AB (56%, Rootsis tormimurdu ülestöötav firma). 
- Aastatel 1996-2002 oli Eesti Metsatööstuse Liidu juhatuse liige.

PANE TÄHELE

* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010, 2011 ja 2012. 2010. aasta müügitulu peab olema üle 100 euro ja 2012. aasta müügitulu alla 13 miljoni euro.
* Gaselli TOPi jõudis tänavu 1115 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetab LHV

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. September 2014, 08:29
Otsi:

Ava täpsem otsing