Avaandmed on pigem vitamiinid kui valuvaigistid

Avaandmeteks on masinloetavad digitaalsed andmed, mis on tasuta ning piiranguteta kättesaadavad. Organisatsioonid toodavad ja talletavad suures koguses andmeid, mis mängivad olulist rolli kriitilistes äriprotsessides. Seetõttu on andmete avamiseks ühest küljest palju võimalusi ning teisalt on sel valikul organisatsioonile suur mõju. Enne avaandmetega tegelemist tuleb kokku leppida tegevuse eesmärk. Kas sihiks on lihtne seaduse täitmine, innovatsioon või kasutaja vajaduste rahuldamine – see mõjutab oluliselt tehnilisi ja organisatsioonilisi valikuid.

Erinevad robotid. Internet on täis roboteid, kes otsivad ja töötlevad avalikult kättesaadavaid andmeid. Mõni neist on kasulik ja teeb näiteks avalikke veebilehti, kasutades mahukaid faktibaase, et pakkuda otsinguteenust. Teised automaadid on kas neutraalsed või lausa kahjulikud, otsides ja ära kasutades erinevaid turvaprobleeme. Enamasti pole organisatsioonidel arusaama neid külastavate robotite vajadustest ning eraldatavatest andmetest, seega puudub ka võimalus andmevahetust suunata. Olukord on mõistlik kontrolli alla võtta, pakkudes selge dokumenteeritud struktuuriga ja kontrollitud kvaliteediga avaandmeid.

Teine eesmärgistamise puhul oluline tõdemus on arusaam nn vitamiinidest ja valuvaigistitest. Vitamiinideks nimetatakse teenuseid, mis, erinevalt valuvaigistitest, suurendavad kasutaja heaolu, kuid mille ärajäämine ei põhjusta kohest, otsest ja valusat tagajärge.

Avaandmed on enamasti vitamiinid, seetõttu on avaandmete puhul keeruline eristada tajutud vajadust tegelikust ning suhteliselt väheolulised tõkked, nagu ebaselge dokumentatsioon või ebaloogiline andmete struktuur, võivad omada andmete kasutatavusele olulist mõju.

Avaandmetega seotud riskid. Kindlasti on andmete avalikuks tegemise puhul tegemist tavapärase veebiliidesega koos sellest tulenevate turvariskidega. Kuid lisaks ohule andmete pakkujale, on avaandmetega seotud riskid ka andmete kasutajatele. Üheks selliseks on “kaevu mürgitamise” risk. Oletame, et telefoniraamatus on ühe asutuse telefoninumber ründaja poolt asendatud mõne teise omaga. Tegu on küll lihtsa näitega, kuid näiteks meditsiinivaldkonnas võib andmete pahatahtlikul muutmisel olla surmav tagajärg.