Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Süsteemi muutmise asemel tuleb maksud kokku korjata

    Eesti maksusüsteemi muutmisel ei oleks positiivseid taga­järgi, ilmselt ei muutuks riigi maksulaekumises mitte midagi. Ettepanekud, mis tegelevad olemasoleva vähese ümberjagamisega, ei too riigikassasse lisa.

    Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine võib küll tähendada osa inimeste olukorra marginaalset paranemist, aga ei juuri välja suurimat probleemi – miks on meie palgad nii madalad. Miks on väike-, aga ka teiste ettevõtjate hulgas nii palju miinimumpalga maksjaid? On see äriline saamatus või lihtsalt maksude mittemaksmine? Ilmselt mõlemad. Tulumaksuvaba miinimumi suurendades ei aita me tööinimest, vaid pikendame äriheidikute agooniat.
    Maksud peab tooma ära kõigi käest. Esiteks on maksunduses oluline, et riik tooks kõigi käest maksud ära, mitte ainult suurettevõtetelt.
    Eestis on meeletul hulgal ettevõtjaid, kes osutavad teenuseid ja müüvad kaupu, aga majandusaasta aruande järgi ei tööta neis ühtegi inimest või töötavad inimesed miinimumpalgaga. Neile ettevõtjatele ei ole keeruline järele minna. Tähendagu see kas või mõne ettevõtte kadumist.
    Käibemaksupettused on teine suur koht, kuhu riigi raha kaob. Käibemaksupätid liiguvad sektorite vahel igavesti, kui ei likvideerita juurpõhjust – käibemaks ei tohi sattuda müüja kätte, välja arvatud ahela lõpus ehk jaekaubanduses.
    Kahjuritõrjeks maksupetturite seas piisab, kui kehtestada kõigile kaupadele ja teenustele Eestis pöördkäibemaks. Kui seda ei tehta, jääme ka edaspidi lugema uudiseid petuskeemidest ning kokku arvama kümnetes miljonites kahjusid, rääkimata avastamata pettustest.
    Kolmandaks - praeguse majanduskorra ja konkurentsivõime huvides ei ole piiritleda alampalka, ometi seda tehakse.
    Kodanike heaolu seisu­kohalt küsiksin, miks on Eestis võimalik maksta 355 eurot palka kuus ja kellele on see kasulik? Tõstkem see elamisväärsemale tasemele, sidudes alampalga keskmise palgaga, näiteks 75 protsenti keskmisest palgast. Sundigem ettevõtjaid saama hakkama kõrgemate palgakuludega.
    Olen päri, et erisused käibemaksus tuleb kaotada. Astmeline tulumaks kombinatsioonis praeguse selektiivse maksukorjamisega toob kaasa olukorra, kus osa ettevõtjaid hoiab maksudest kõrvale. Praegune kord  nuhtleb korrektseid ja tootlikke ettevõtteid ja inimesi.
    Aastaid vaeva jõukuse nimel. Põhjamaade inimesed pole jõukad mitte selle pärast, et oskavad kõrgeid makse hästi laiali jagada, vaid selle pärast, et on aastaid teinud tootvat tööd oma maa- ja loodusvaradega ning niimoodi riiki jõukuse toonud.
    Maksud ja maksude ümberjagamine teevad jõukaks vaid neid, kes tõelisi väärtusi ei loo.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Apranga esimese kvartali käive kasvas üle 10%
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.