Süsteemi muutmise asemel tuleb maksud kokku korjata

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine võib küll tähendada osa inimeste olukorra marginaalset paranemist, aga ei juuri välja suurimat probleemi – miks on meie palgad nii madalad. Miks on väike-, aga ka teiste ettevõtjate hulgas nii palju miinimumpalga maksjaid? On see äriline saamatus või lihtsalt maksude mittemaksmine? Ilmselt mõlemad. Tulumaksuvaba miinimumi suurendades ei aita me tööinimest, vaid pikendame äriheidikute agooniat.

Maksud peab tooma ära kõigi käest. Esiteks on maksunduses oluline, et riik tooks kõigi käest maksud ära, mitte ainult suurettevõtetelt.

Eestis on meeletul hulgal ettevõtjaid, kes osutavad teenuseid ja müüvad kaupu, aga majandusaasta aruande järgi ei tööta neis ühtegi inimest või töötavad inimesed miinimumpalgaga. Neile ettevõtjatele ei ole keeruline järele minna. Tähendagu see kas või mõne ettevõtte kadumist.

Käibemaksupettused on teine suur koht, kuhu riigi raha kaob. Käibemaksupätid liiguvad sektorite vahel igavesti, kui ei likvideerita juurpõhjust – käibemaks ei tohi sattuda müüja kätte, välja arvatud ahela lõpus ehk jaekaubanduses.

Kahjuritõrjeks maksupetturite seas piisab, kui kehtestada kõigile kaupadele ja teenustele Eestis pöördkäibemaks. Kui seda ei tehta, jääme ka edaspidi lugema uudiseid petuskeemidest ning kokku arvama kümnetes miljonites kahjusid, rääkimata avastamata pettustest.

Kolmandaks - praeguse majanduskorra ja konkurentsivõime huvides ei ole piiritleda alampalka, ometi seda tehakse.

Kodanike heaolu seisu­kohalt küsiksin, miks on Eestis võimalik maksta 355 eurot palka kuus ja kellele on see kasulik? Tõstkem see elamisväärsemale tasemele, sidudes alampalga keskmise palgaga, näiteks 75 protsenti keskmisest palgast. Sundigem ettevõtjaid saama hakkama kõrgemate palgakuludega.

Olen päri, et erisused käibemaksus tuleb kaotada. Astmeline tulumaks kombinatsioonis praeguse selektiivse maksukorjamisega toob kaasa olukorra, kus osa ettevõtjaid hoiab maksudest kõrvale. Praegune kord  nuhtleb korrektseid ja tootlikke ettevõtteid ja inimesi.

Aastaid vaeva jõukuse nimel. Põhjamaade inimesed pole jõukad mitte selle pärast, et oskavad kõrgeid makse hästi laiali jagada, vaid selle pärast, et on aastaid teinud tootvat tööd oma maa- ja loodusvaradega ning niimoodi riiki jõukuse toonud.

Maksud ja maksude ümberjagamine teevad jõukaks vaid neid, kes tõelisi väärtusi ei loo.