Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Talente peab hoidma, mitte meelitama
Ükski trikk ei aita Eestisse tagasi meelitada piisavalt paljusid, et tööjõupuuduse mure väheneks. “Talendid koju” kampaania tõi tagasi 27 inimest. Pitsitav tööjõupuudus aga ei rauge – viimase viie aastaga on kodumaalt lahkunud ligi 40 000 tööealist inimest. Trendi jätkudes on meil mõne aasta pärast puudu 140 000 töökätt.
Praxise analüütikud on käinud välja, et probleemi lahendamisel pole senimaani keskendutud välismaal elavate eestlaste tagasi meelitamisele. Hinnanguliselt elab neid piiri taga kuni 200 000, umbes 15% kõigist maailma eestlastest.
Analüütikute sõnul on tegu potentsiaalikandva mõttega – siit lahkunud eestlased teavad, mis neid naastes ees ootaks, nad sulanduksid paremini ja neile ei pea Eestit tutvustama nii nagu välismaalastele. Samuti võtaksid ettevõtjad parema meelega tööle ikka kaas- kui võõramaalasi. Ennekõike ootab riik avasüli just kõrgharidusega inimesi ehk talente.
Valdav osa inimesi läheb mujale parema elu pärast – olgu selleks siis neile sobivaim keskkond, kõrgem palk, pere või mujalt leitud armastus. Peamiselt samad põhjused on viimastel aastatel ka Eestisse üha enam välismaalasi elama toonud.
Hoidkem olijaid. Selle asemel, et kulutada aega ja raha otsimaks üles neid väheseid, kes on nõus tagasi tulema, peaks esmajoones keskenduma sellele, et nii paljud siit üldse ei lahkukski. Lõpuks taandub kõik ikka ainult inimeste suhtumise peale – kuidas me näitame üksteisele, et me kõik oleme vajalikud talendid.