Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kõige tervislikum hobi

20. september 2014, 13:46

Möödunud aastal valiti squash maailma kõige tervislikumaks spordialaks. Seinatennis on kasulik nii südamele kui ka üldfüüsilisele vormile. Squash’i-trenn on tänu efektiivsusele ühtlasi ideaalne kaalulangetaja. Ent siiamaani pole tegemist olümpiaalaga, ehkki seda on üritatud juba kümme aastat olümpiale viia.

Suur osa meist on ühel või teisel viisil tuttavad tennise või sulgpalliga. Ent nii mõnigi ei tea, et on ka üks intensiivsem, taktikalisem ning odavam alternatiiv – squash.

Squash’i juured pärinevad 19. sajandi alguse Londoni vanglatest. Reketi- ja pallimängud olid tollal väga populaarsed ning oma igapäevase treeningu käigus hakkasid vangid palli reketiga vastu seina lööma. 1820. aastatel levis ingliskeelse nimetusega rackets Inglismaa koolides, ka Harrow’s, mida peetakse squash’i sünnikohaks. Harrow’ õpilased avastasid, et kui rackets’i pall augustada, litsub see end seinaga põrkumisel laiaks (ingl squash) – see pisiasi muutis mängu dünaamilisemaks ja liikuvamaks.

Harjuoru pärand. Vabas Eestis võib squash’i leviku alguseks pidada 1993. aasta 7. augustit, mil Tallinnas Harjuoru võimlas avati Eesti esimene squash’i-klubi. Neljale väljakule tuli lisa alles aastaid hiljem, mistõttu on paljud ala tegijad oma esimesed reketi­löögid teinud just Harjuorus.

Üks tegijaist on Riigi Kinnisvara ASi finants­direktor ja juhatuse liige Piia Kallas, kes on squash’i harrastanud juba 20 aastat. Kallase sõnul on squash hea stressimaandaja. “Tegemist on väga intensiivse mänguga, kus energiat kulub lühikese ajaga palju rohkem kui teistel spordialadel. Lisaks on vaja kiiret mõtlemist ja taktikalist kavalust,” ütles ta.

Kallas on proovinud ka teisi reketialasid, kuid  squash’ile intensiivsuse tõttu kindlaks jäänud. Kui algusaastatel tegeles ta mänguga väga aktiivselt, siis praegu ajab Kallas treeningkaaslase Toomas Rulliga palli taga paar korda nädalas.

Harjuoru väljakud on nüüdseks ajalugu, ent paljud endised harjuorukad, eesotsas Kallasega, treenivad nüüd Metro Squashis.

Eestis on squash’i meistrivõistlusi regulaarselt peetud 1994. aastast, naiste arvestuses kahel aastal meistrivõistlusi ei korraldatud. Selle kõrval on populaarsed nii liigavõistlused kui ka klubide mõõduvõtmised. Kallas on osalenud nii klubiturniiridel kui ka Eesti meistrivõistlustel, viimastest on tal ette näidata pronksmedal aastast 1998.

Kõige tervislikum sport, aga mitte olümpiaala. Ajakiri Forbes rivistas möödunud aastal kümme maailma tervislikumat spordiala. Edetabelit juhib squash. Seda arvestades mõjub paradoksaalsena asjaolu, et tegemist ei ole olümpiaalaga. Juba kümme aastat on üritatud squash’i olümpiale viia, ent tulutult. Põhjuseks tuuakse, et ala ei ole otsepildis näitamiseks piisavalt atraktiivne.

Olümpialt kõrvale jäämine võib olla ka üks tegur, miks riikide ja omavalitsuste panus squash’i arengusse on väike. Eesti squash’i elavdamiseks tuleb tekitada konkurentsi, arvavad ala harrastajad. Rohkem noori väljakutel suurendaks nõudlust uute mängukohtade järele, mis omakorda tõstaks squash’i kui majandustegevuse atraktiivsust ettevõtjate silmis. Samas on tähtis luua ka treenerite baas, kes veaks ala edasi.

Kallas ütles, et hea on näha klubis toimuvaid noortetreeninguid, millest võib loota alale pealekasvu.

Väljakuid napib. Eesti squash’i-väljakud on jagunenud põhiliselt kolme linna vahel: Tallinn, Pärnu ja Tartu. Väljakuid leidub aga ka Raplas, Kilingi-Nõmmel, Tabasalus, Tääksis, Valgas ja Kuressaares.

Kallase sõnul on väljakute vähesus üks tegur, mis paneb harrastajate arvu kasvule piiri. “Erinevalt tennisest ei ole alal Eestis suurt kandepinda ning harrastajate arv ei saa väljakute vähesusest tingituna ka kasvada,” selgitas ta. 

Eestis mängib squash’i hinnanguliselt 1500 inimest, mis on Eesti mõistes siiski suur number.

Kiire lennuga pall teeb mängu ohtlikuks

Professionaalide löögid saadavad squash’i-palli seina poole kiirusel umbes 200 kilomeetrit tunnis.

Esimesed katsetused seinatennises tuleks teha treeneri valvsa pilgu all. Nii saavad paremini selgeks mängureeglid ja taktika ning jäävad ära vigastused – squash’i-löögid erinevad teiste reketialade liigutustest.

Vigastusi tuleb ikka ette, kuid mida professionaalsemad on mängijad, seda vähem. Teiste reketialadega võrreldes toimub squash väikesel pinnal, mistõttu on suurem oht kaasmängijat  reketi või palliga tabada.

Aastaid squash’i harrastanud  Riigi Kinnisvara finants­direktor ja juhatuse liige Piia Kallas ütles, et mängureeglid lubavad ohtliku löögi ka löömata jätta, ent mängu intensiivsuse tõttu juhtub ettearvamatusi siiski.

Mängu teeb põnevaks psühholoogiline heitlus, vastasega seistakse külg külje kõrval ja võideldakse iga palli pärast. Mängija peab otsuseid langetama sekundi murdosaga, mispärast on squash’i võrreldud kiirmalega.

Eesti squash ootab muutusi ja panustajaid

Squash’i-entusiastid lubavad mängu Eestis peagi suurele pildile tuua. Praegu käib mängimas kindel seltskond ja noored suunduvad iidolite jälgedes tenniseväljakutele.

Metsamajandamisega tegeleva Castorwood OÜ arendusjuht Ardo Nõmm astus hiljuti koos squash’i-treenerist elukaaslase Aliis Allasega Eesti Squashiföderatsiooni juhatusse eesmärgiga ala menukaks muuta. “Eesti Squashiföderatsioonil pole arengukava, sellest saab meie esimene samm,” ütles Nõmm.

Tema sõnul parandaks olukorda ka ettevõtjate panustamine valdkonda. Võrreldes tennise- ja sulgpalliväljakutega, on squash’i-väljak kompaktsem ja seega odavam ehitada, selgitas Nõmm. Ta tõi näiteks, et Tartu klubi avasid möödunud aastal ettevõtjad, kellel puudus varasem kokkupuude squash’iga.

“Kui leidub inimesi, kes aktiivselt asjaga tegelevad, leidub ka nende järgijaid – nii saavad trennisaalid ka suurema kampaaniata täis,” lisas Allas.

Tähtsaim varustus on reket ja jalanõud

Intensiivne jalatöö eeldab korralikku jalatsit, mis peab olema heleda tallaga ja toodetud sisemänguks.

Reket valitakse tunde järgi. Esimest reketit valides tasub squash’i-klubist nõu küsida.

Enamjaolt on reketi ja palli hind väljaku rendihinna sees või on need võimalik juurde laenutada.

kaitseprillid aitavad hoiduda silmatraumadest.

Hinnad:

Reket: 16–166 €

Jalatsid: 23–125 €

Kaitseprillid: 13,5–25 €

Pallid (12 tk pakis): 24–39 €, saab osta ka väiksemaid pakke, nt kolmekaupa, nii on aga tükihind kõrgem.

Väljaku rent Tallinnas:

18–22 € tund olenevalt kellaajast, õhtused ajad on kallimad.

Allikas: Piia Kallas, 

www.sweatband.com

www.metrosquash.ee

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. September 2014, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing