Ettepanek: maksuamet valvab aruandeid

24. september 2014, 00:00

Justiitsministeerium tahab muuta äriseadustikku, et rohkem ettevõtjaid esitaks majandusaasta aruande õigeks ajaks. Maakohtu registri­osakonna asemel hakkaks 2016. aastast aruandlust kontrollima maksu- ja tolliamet ja peale meelde­tuletuste kaalutaks ka süsteemsemat sunniraha määramist.

Praegu esitab ligi 60% ettevõtjaist aruande ­õigel ajal, umbes 20% hilineb ja pea 20% ei esitagi. Justiitsminister Andres Anvelti sõnul läheks järelevalve ülesanne maksuametile, et saaks suurendada õigeaegsete aruannete arvu. Tema sõnul on ametil maksudeklaratsioonide kontrollimisel pikaajaline kogemus. Samuti viitab Anvelt IRISele ehk automaatsele süsteemile, millega amet teavitab aruandekohuslasi. Sama süsteemiga saaks saata meeldetuletuse isikutele, kes peavad majandusaasta aruande esitama.

Hilinejad takistavad teiste tööd. Seaduseelnõu kavandi järgi suudaks maksuameti senise tööga analoogne kontroll mõjutada nende 20% käitumist, kes hilinevad aruande esitamisega ja takistavad seetõttu paljude asutuste tööd.

Esitatud aruannete andmeid kasutavad riigiasutused majandusanalüüsideks, ­võrdlusteks, ­statistikaks ja kokku­võteteks. Näiteks peab statistika­amet esitama ­Eurostatile ja Euroopa Kesk­pangale Eesti andmeid.

Anvelti sõnul on võimalik ka sunniraha kohaldamine, sest praegu on olnud trahvide määramine ebaühtlane. Ministri sõnul ei tähendaks see karmima hoiaku võtmist. Tema sõnul on sunni­raha efektiivsem kui kallis või pikaajaline väärtegude menetlemine. “Tähtis ei ole, et inimene või firma saaks väärteo linnukese kirja. Sunniraha eesmärk on teine – rahaliste vahendite kaudu sunnitakse neid, kes on lohakad, oma kohustusi täitma. Siin on väga palju tihti ka sellist inimlikku poolt, seda kuritahtlikkust, ma ei arva, et on väga palju,” ütles Anvelt.

Hilinemiseks tõsine põhjus. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni kommunikatsiooni- ja õigusdirektori Kristi Hundi sõnul on uuring näidanud, et tervelt 4% on ettevõtteid, kes ei saa majandusaasta aruannet esitada, kuna nende alg­dokumendid on kas varastatud, kohtus või mõni muu uurimisorgan on need ära võtnud. Kogu ettevõtjate arvust on 4% arvestatav hulk. “Lisaks on probleem ka selles, et välisettevõtjad ei mõista, miks Eestis on ettevõtjate majandusnäitajad avalikud, ning see võib olla ka üks põhjus, miks valitakse teadlikult see tee, et majandusaasta aruannet ei esitata tähtaegselt,” ütles ta.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu esindaja Alari Rammo sõnul oleks oluline teada, miks hilinetakse ja jäetakse aruanded esitamata. Tema sõnul ei ole Eestis mittetegutseva ühingu likvideerimine lihtne, vaid pigem ette­võtja ja registriosakonna vaheline lõputu piin. “Nii siis jäetaksegi aruanne esitamata ja oodatakse, et riik ühingu sundlikvideeriks,” ütles Rammo.

Anvelti sõnul keskendub ministeerium kavandis rohkem hilinejate arvu vähendamisele ja nn sundlikvideerimine säilib. Samas ütles minister, et lähiaastatel on äriseadustikku oodata muudatusi, mille hulka kuulub mitteesitajatega tegelemine.

Nõue, et aruanne tuleb esitada hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu, on Rammo sõnul enam kui piisav neile, keda ei auditeerita ega konsolideerita.

Anvelti kinnitusel ei kavatse ministeerium tähtaega muuta ja kindlasti mitte lühendada. “See, et 20% esitab aruande hilinemisega, on pigem inimlik lohakus – lihtsalt unustatakse tähtajad, mis tähendab ka seda, et teavitus või meeldetuletus peaks olema efektiivsem,” ütles minister. “Kui 20% jätab üldse tegemata, siis siin on rohkem näha tahtlikku tegevust,” ütles ta.

Anvelti sõnul proovitakse esmalt saada hilinejatest õigeaegsed aruannete esitajad ning siis keskendub ministeerium ülejäänud 20%-le.

Aruande saab lihtsamaks teha. Praeguse olukorra ettevõtjasõbralikumaks ja efektiivsemaks muutmiseks soovitab Rammo MTÜde ja SAde puhul loobuda nõudest, et aruande peavad allkirjastama kõik juhatuse liikmed. “See võiks mõnevõrra suurendada esitamise kiirust. MTÜdes kipuvad olema suured juhatused ja ikka on kellelgi koodid kadunud, miski aegunud, inimene Eestist ära või üldse välismaalane,” selgitas Rammo. Tema sõnul piisab äriühingutel vaid ühest allkirjast ning eeldatakse, et sisemised protseduurid on ühingul tehtud ja riik ei pea seda kontrollima.

Rammo teatel võiks ministeerium veel kaaluda väikeste ühingute aruandekohustuse lihtsustamist, et ka keskmiselt arukas inimene saaks hakkama aastaaruande koostamisega. “Kulud-tulud ritta panna pole kellelgi isegi tekkepõhiselt eriline kunst, kohustuslik rahavoogude aruanne aga juba on,” ütles Rammo.

 

Kommentaar

  • 90% õigeaegseid aruandeid on saavutatav eesmärk

Rivo Reitmann, maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja
Maksu- ja tolliamet toetab edasiliikumist muudatusettepanekuga, mis jätaks majandusaasta aruannete aruandlusdistsipliini tagamise ameti kanda. Ettepaneku järgi jääks aga aruandluse esitamise keskkond samaks.
Maksu- ja tolliamet on aastate jooksul palju panustanud oma aruandesüsteemide arendamisse, mille tõttu on mõistlik ning ka soodsam seda riigi tasemel ristkasutada. Kui 2008. aastal esitati ametile igakuiseid aruandeid 50% hilinemisega, siis protsesside tõhustamise ja arendustegevuse kaudu oleme jõudnud niikaugele, kus 94% ettevõtetest esitab aruanded tähtajaks.
Seega sooviksime seda kogemust, oskust ja tehnoloogiat pakkuda ka majandusaasta aruannete esitamise distsipliini parandamiseks.

Kontollist oleks ettevõtjatele kasu. Eeldame, et on võimalik samuti vähemalt 90% puhul aruande õigeaegne esitamine. Lisaks näeme, et maksu- ja tolliametile esitatud andmete kohese kontrolli kaudu on võimalik parandada andmete esitamise kvaliteeti majandusaasta aruandes. Seda infot kasutades oleks ettevõtjatel võimalik paremini valida ka omale partnereid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. September 2014, 18:50
Otsi:

Ava täpsem otsing