Ministeeriumide hanked tekitavad küsimusi

Riigiasutustena peavad ministeeriumid kõige, ka koopiapaberi, ostmiseks kuulutama välja riigihanke, et valida laekunud pakkumiste seast soodsaim. Vahel tekitab riigihanke sisu ja sellele kulutatava raha võrdlemine hämmastust ja küsimusi kulutuse mõttekusest.

Keskkonnaministeeriumi hinnalised kontoritoolid. Uue kooliaasta hakul soetas keskkonnaministeerium uued kontoritoolid, kokku sada tükki, hinnaga 331,48 eurot tükk. Ka kultuuriministeerium ostis kevadel uued bürootoolid, nende toolid olid märksa odavamad, 218,88 eurot tükk. Rahandusministeeriumi kevadel soetatud uute kontoritoolide hind oli juba 154 eurot tükist, mis on üle kahe korra soodsam kui keskkonnaministeeriumil. Hanketingimused olid kõigil sarnased.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus suunas küsimused kuluka toolihanke kohta edasi pressiesindajatele, mistõttu jääb tema seisukoht toolihanke rentaablusest selgusetuks.

Maksavad garantii ja taaskasutus. Äripäeva esmasele päringule toolide hinnast vastas ministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp: “Tingimused olid, et toolid oleksid ergonoomilised, vastupidavad ja toodetud keskkonnasõbralikult. Kokku tehti üheksa pakkumist ja kuuest kvalifitseerunud pakkumisest oli kõige soodsam ASi Standard oma. Oluline on ka bürootoolide kasutamise garantiiaeg, mis on hanke võitjal seitse aastat. Lisaks sisaldub hinnas müüja kohustus käidelda asendatavad toolid jäätmeseaduse nõuete kohaselt, eelistatult uuesti ringlusesse võtmise või taaskasutamisega.”

Ministri eest täpsustas tooliostu veel ka pressiesindaja Pille Kalda, kes selgitas, et toolide ostmiseks valiti nii hinnalt kui ka kvaliteedilt soodsaim pakkumine. “Meile on oluline lähtuda hangete korraldamisel nõuetest, mis toetavad roheliste riigihangete põhimõtteid. Pikemas perspektiivis on tänu toolide paremale vastupidavusele ka kulud tegelikult väiksemad,” lisas Kalda.

Hanke võitnud Standard Office’i ärisuuna juht Martin Kull ütles, et keskkonnaministeeriumi nõuded toolidele polnud päris tavapärased, kuid temale tuli positiivse üllatusena, et riigiasutus tahab osta kvaliteetset toodet, mis ka kaua kestaks. “See hinnaklass on meie müüdavate toolide seas täiesti keskmine, lisaks oli ministeeriumil ka garantiinõue,” selgitas Kull. “Nende toolide eluiga on kümme aastat, teised ostavad odavamaid ja vahetavad need pooleteise aasta pärast jälle välja,” põhjendas Kull.

Kontorimööbli ja -toolide e-poe Officeday müügi- ja turundusdirektor Laur Sibold ütles, et keskkonnaministeeriumi kehtestatud nõue, et toolil peab olema metallist jalarist, on üpris tobe ega anna midagi juurde. Ta pakkus, et kehtestatud tingimustel võiks tooli kätte saada ligi 60 euroga. “Head, istujat säästvad toolid, millel ise tahaks aastaid istuda, võiks olla pigem suurusjärgus 150–200 ­eurot tükk,” lisas ta.

Kontorimööbli müüja Kitman Thulema ärijuht Eve Vaslamägi nõustus, et korralik töötool on väga lai mõiste, kuid heal toolil saab reguleerida istme, käetugede ja seljatoe kõrgust ning on olemas kiikemehhanism. Kitman Thulema enim müüdud toolid on hinnavahemikus 232–305 eurot. “Metallist jalarist versus plastist  –  erinevus tänapäeval jala tugevuses ei väljendu. See on rohkem disaini teema, kumb viimistlus rohkem meeldib,” selgitas Vaslamägi.

Pühendumuse uurimine vaidlustati. Lisaks toolidele tekitab küsimusi üks kulukas pühendumus­uuring. Rahandusministeerium korraldas suvel 70 450eurose hanke, et leida pakkuja riigiasutuste töötajate pühendumuse uurimiseks. Tegemist on mitme ameti ühishankega.

Kuigi pakkumiste esitamise tähtaeg oli juba juulis, pole veel ühtegi lepingut sõlmitud, sest hankel osalenud uuringufirma Emor on hanke tulemuse vaidlustanud ning just täna koguneb vaidluskomisjon asja arutama.

Pühendumusuuringu valimis on kõik riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnikud-töötajad, kokku ligi 27 000 inimest, tegelikke uuringus osalejaid on nende seas ligi 1000.

Uuringu “Avaliku teenistuse pühendumus” tarvis täidavad need 1000 inimest veebikeskkonnas elektroonilise küsitluse ning ka uuringu tulemused kuvatakse lõpuks veebipõhises aruandluskeskkonnas. Küsitluse eesmärk on selgitada välja töötajate üldine pühendumus ning töömotivatsiooni tegurid, et esitada ettepanekuid edaspidiseks, kuidas riigiametnike pühendumust ja tööga rahulolu veelgi tõsta. Sellesarnane uuring tehti ka aastatel 2006, 2007, 2008 ja 2010, seega on küllaga võrdlusmaterjali riigiametnike pühendumusastme ajas muutumise väljaselgitamiseks.

Uuringufirma Saar Poll juht Andrus Saar nentis, et kahjuks on väga keerukas uuringu maksumusele hinnangut anda. “Antud juhtumil sõltub hinnatase sellest, kuivõrd keerukas on sihtgruppi kätte saada, kui pikk on ankeet ning selle keerukus ja iseloom (kui palju vajab näiteks spetsiaalset järeltöötlust), kas andmete kogumisel ja analüüsimisel kasutatakse litsentseeritud uuringu­metoodikaid, millised võimalused on tellijal ise andmestiku teisest analüüsi teha näiteks online-­režiimis või mingi muu variandiga, milline on aruande keerukuse ning süvitsi mineku aste, kuivõrd kiired on tähtajad ja muud sellist,” selgitas Saar, lisades, et paljudest asjaoludest sõltuvalt võib uuringu maksumus kordades kõikuda.

Rahandusminister Jürgen Ligi ei leidnud seekord aega Äripäeva küsimustele vastamiseks.

Valitsuskommunikatsiooni akadeemia spaahotellis

Nädala pärast, 30. septembril suunduvad ministeeriumide 30 kommunikatsioonijuhti neljapäevasele koolitusele Rakveresse Aqva spaahotelli ja konverentsikeskusesse.

Kursus maksab 28 415,28 ­eurot ehk ühe osaleja kohta veidi alla tuhande euro. Selle korraldab rahandusministeeriumi ja riigikantselei korraldatud hanke ­ainus pakkuja EBSi Juhtimiskoolituse Keskus. Hinna sees on majutus, toitlustus ja õhtune programm.

Üheks hanketingimuseks oli, et koolitusprogramm peab sisaldama parima välismaise kogemuse ja praktika edasiandmist. Välismaise ekspertiisi osakaal võiks olla ligi 50 protsenti mahust. Riigikantselei infonõunik Eve Paavel ütles, et koolitusel esinevad näiteks Ukraina kriisi meediakeskuse juht Nataliya Popovych ja koolitaja Peeter Selg, kes on Tampere Ülikooli teadur. Lisaks Agu Uudelepp, Daniel Vaarik, Liisa Past, Robert Kõrvits, Lauri Hussar, David Vseviov jt.

Teemadeks on Rakveres “Kommunikatsioon kui juhtimisvahend”, “Mõjusa valitsuskommunikatsiooni põhialused”, “Avaliku diplomaatia roll ühtses valitsuskommunikatsioonis”.

Euroopal raha jagub

Mais eraldas kultuuriminister Urve Tiidus ligi 140 000 eurot mõisakoolide restaureerimiseks ning nendes ürituste korraldamiseks.

Eesmärk on endistes mõisahoonetes tegutsevate koolide-lasteaedade arendamine, et need tegutseksid kultuuri-, haridus- ja turismikeskustena. Selle kõige tarvis kuulutas kultuuriministeerium kevadel ka hanke reisikorraldaja leidmiseks, et sõita Euroopa mõisakoolidesse kogemusi koguma ning korraldada seminare. Selle hanke maksumus on omakorda 130 000 ­eurot. Hanke võitis Estravel.

Väljasõidud toimuvad Eestisse, Norrasse ja Taani. Praeguseks on olnud kaks seminari, üks Illuka mõisas, teine Hiiumaal Suuremõisa mõisas, ning üks restaureerimisalane õppereis Norrasse. Plaanis on ka 2015. aastal üks reis Taani ja teine Norrasse.

Kultuuriministeeriumi pressiesindaja Katrin Arvisto selgitas, et Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi (EMP) mõisakoolide programmi rahastavad EMP doonorriigid ehk Norra, Island ja Liechtenstein. Programmi kogueelarve on 4,6 miljonit eurot, millest Eesti finantseering on 2,16%.

 

Sotsiaal­ministeeriumi säästujõusaal kallite hangete kõrval

Sotsiaalministeerium korraldas kevadel hanke oma Tallinnas Gonsiori 29 asuva maja jõusaali seadmete ostmiseks. Jõusaali võivad kasutada ka maja teiste ametite töötajad, näiteks terviseametist või tööinspektsioonist. Juuni keskel sõlmiti leping OÜga Kasomeer 14 020 euro eest. Ministeerium soetas kokku 29 trenažööri.Hankel osalenud teiste jõusaaliseadmete müüjate sõnul oli sellise hulga seadmete soetamise hind enneolematult madal. OÜ Sportfever müügijuhi Alvar Albi sõnul oli nende pakkumine 10 000 eurot kallim. Ka endine tuntud rammumees ning jõusaalitehnika müüja OÜ Powerhouse juht Andrus Murumets nentis, et natukenegi paremate masinate korral oleks selle sisustuse hind juba 25 000 ­eurot. “Need on odavad Hiina masinad. Kui 40 inimest regulaarselt jooksulinti kasutab, on selle eluaeg umbes kolm aastat,” ­märkis ta.