Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palun negatiivset lisaeelarvet
Valitsus on heaks kiitnud järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Selles kajastuvad kuuldavasti kõik valitsuses eesmärgiks võetud tegevused. Numbrite keeles rääkides on riigil tuleval aastal tulusid oodata veidi vähem kui kulusid, vastavalt 8,45 miljardit ja 8,54 miljardit eurot. Kõik on lootuste meelevallas ja seaduste piires, võiks vist resümeerida.
Meie riigieelarve puhul on tihti välja toodud, ja osalt justkui ettegi heidetud, et suur osa selle kulupoolest on juba ette erinevate seaduste ja regulatsioonidega paika pandud. Poliitilised kokkulepped siis nende hulgas või neile veel lisaks.
Hea on rehkendada. Teisalt on aga nõnda mõnus teha lisaeelarvet, eeskätt negatiivset lisaeelarvet. Kui on ikka selge, et tulude pool kokku ei jookse, siis tuleb eelarvenumbrist lihtsalt maha rehkendada kõik need väljaminekud, mis seadusega paigas. Ning ülejäänus sooritada proportsionaalne kärbe kõigi ministeeriumide kaupa. Et iga ministeerium ise vaatab, kust ta end koomale tõmbab.
Kuna valitsus on viimatiste eelarve lappimiseks või kasvatamiseks tehtud seadusemuudatustega end selgelt ammendanud, siis kui ta vähegi ettevõtjasõbralikkust säilitada soovib, tulebki kõne alla vaid kulude kärpimine. Ja selleks paistab ruumi küll olevat.
Õigupoolest suisa ootakski negatiivset lisaeelarvet, enne kui ka teisedki ministeeriumid hakkavad endale keskkonnaministeeriumi eeskujul sadade kaupa 330euroseid kontoritoole kokku ostma. Selliste plaanide pealt annab kokku hoida küll.