Rikaste TOP. Ossinovski  fännab Gruusiat

“Kui Äripäev arvab, et kohta edetabelis on võimalik muuta rahaks, siis pean toimetust kurvastama. Ainuke pluss on ehk see, et inimesed võtavad nüüd minu seisukohti pisut tõsisemalt,” kommenteerib Ossinovski teist aastat järjest rikaste edetabeli võitmist.

Ossinovski sõnul investeerivad tema ettevõtted pea kogu teenitud raha edasi. “Dividendidena maksame välja selle raha, mida me ei tea, kuhu ja kuidas investeerida,” ütleb ta.

Sel aastal asutas Ossinovski uue ettevõtte ­Kasahstanis, Usbekistanis sai valmis uue raudteeveeremi valutehase ehitus. Väga perspektiivseks turuks peab ta aga Gruusiat, mis on Ukraina ja ­Venemaa vahelisest konfliktist pigem võitnud. “Näiteks mõni vedu, mis läks läbi Ukraina, käib nüüd läbi Gruusia. Gruusias on praegu kõik hästi ja sealsel turul on perspektiivi,” räägib Ossinovski, kelle ettevõtte Skinest Grupp investeeringud ja  ambitsioonid Gruusias üha paisuvad.

Ossinovski sõnul on äriajamine Gruusias imelihtne ja nemad teenivad seal kasumit igal aastal. “See on väga lihtne. Selles mõttes sarnaneb Gruusia Eestiga. Valitsus tervitab välisinvestoreid ning abistab neid aktiivselt. Samas ega see nii oluline polegi, asja saab edukalt ajada ka valitsusega suhtlemata,” räägib Ossinovski.

“Ma armastan Gruusiat. Mulle meeldivad sealsed inimesed, loodus, köök ja ka palju muud. Praegu on riik täis häid võimalusi ettevõtlikele inimestele. Nagu Eestigi muidugi,” pole Ossinovski Gruusiast rääkides kiitusega kitsi.

Skinest Grupi Gruusia investeeringutega tegeleva Sergei Jakovlevi sõnul on nende ettevõtte soov viia Gruusiasse tegutsema rohkem Eesti ärimehi. Üks idee on korraldada Eesti ettevõtjatele seal tutvustav jalgrattamatk.

“Sõidame sõpradega igal aastal rattaga mööda Gruusiat. Väga kaunis loodus ja suurepärased teed. Soovitan seda ka teistele,” lisab Ossinovski.

Notaritehingud internetis. Kuigi Gruusia on viljakas ja sõbralik maa, pole väga paljud Eesti ettevõtjad suutnud seal kanda kinnitada. Sergei Jakovlevi sõnul on põhjus ilmselt see, et paljud Eesti ettevõtjad pole Gruusias ammu käinud ega ole kursis sellega, et pärast sõda on riik arenenud. “Majandus on seal heas korras. On tehtud head seadused, mis kaitsevad investeeringuid. Neil on e-majandus kohati isegi paremini arenenud kui meil siin Eestis. Grusiinid saavad teha näiteks notaritehinguid internetis,” räägib Jakovlev.

Jakovlevi sõnul on Oleg Ossinovskile kuuluv ­Skinest Grupp viimastel aastatel üks väheseid suuremaid Eesti firmasid, mis Gruusias edukalt tegutseb. Skinest Grupp tegeleb Gruusias raudtee vallas ja ehitab Batumi lähedale hüdroelektrijaama. “Meil on seal ka teisi projekte, kuid need on algusjärgus. Avasime seal tütarettevõtet kaks korda. Esimene kord ei õnnestunud, kuna sealne direktor ei sobinud meile. Kolm aastat tagasi leidsime sinna aga väga hea direktori,” räägib Jakovlev. Ettevõte hakkas Gruusiasse raudteetranspordi jaoks vajaminevaid varuosi tarnima, remontima vedureid, rentima vaguneid.

Skinest Grupp on Gruusias tööd teinud nii vana kui ka uue valitsusega. Kuigi  valitsused on oma olemuselt vastandid, on ettevõte Jakovlevi sõnul mõlema valitsusega heades suhetes olnud.

“Kui sa teed Gruusias head ja ausat äri, siis sa saad igasuguse valitsusega koostööd teha,” ütleb Jakovlev.

Ka Gruusia riik ise on väga huvitatud hüdroelektrijaamade kerkimisest, selle tarbeks tehakse isegi reklaamikampaaniaid. Samas erineb sealne ehitusturg Eesti omast kardinaalselt. Skinest Grupi hüdroelektrijaama projektijuhi Mihhail Terentjevi sõnul on Gruusias inimesi, kes oskavad ehitada, kuid kohati mitte ELi standardite järgi

Skinesti elektrijaam peaks valmis saama 18 kuu pärast. Peamine takistus on Terentjevi sõnul kultuuriline erinevus ja väga erinevate standardite kasutamine.

Hüdrojaam neelab 200 miljonit dollarit. Skinest Grupi ehitatava hüdroelektrijaama võimsus on 100 megavatti, rahalises plaanis kergendab see nende rahakotti 150–200 miljoni dollari võrra. “Meil on seal omad partnerid ja loomulikult on ka riik osaline, ilma selleta ei saaks,” räägib Terentjev.

Ehituslubade saamine polnud samuti raske, sest eeltingimused olid täidetud.

Jakovlev lisab, et näiteks Lätis on ehituslube raskem saada kui Gruusias. “Gruusia sarnaneb 1995. aasta Eestiga. Praegu hakatakse meil võib-olla juba kaitsma majandust välisinvestorite eest, aga Gruusias nad ei oska mingeid asju lihtsalt teha ja seepärast nad peavadki välispartnereid kaasama,” selgitab Jakovlev.

Investeeringud Gruusia raudteesse on olnud 40 miljonit dollarit. “Ostsime sinna vagunid. Kuid me saame neid vaguneid kasutada ka mujal,” räägib Jakovlev. Ettevõttel on kontor Tbilisi kesklinnas ja kohapeal töötab 3–4 inimest, põhiline asjaajamine toimub Tallinna kontorist.

Gruusias on oodata reforme. Kuna Skinest Grupp on seal juba kolm aastat tegutsenud ja olnud ettevõtjatele usaldusväärne partner, loodetakse ka reformidest tükike ampsata. “Kui  tulevad erastamised või allhanked, siis tahaksime seal osaleda. Meil on Lätis tehas, mis remondib vaguneid, ja meil on kogemus, mida me saame eksportida Gruusiasse,” ütleb Jakovlev.

Ettevõtte raudteesektori käive on Gruusias 5 miljonit dollarit. Ossinovski ettevõtete kogukäibega võrreldes on see väike summa, kuid Gruusia mõistes on see number väga suur.

Oleg Ossinovski sõnul ei ole kunagi ettevõtluses kindlust, et kõik sajaprotsendiliselt õnnestub. “Ka praegu ei saa kindel olla, et kõik õnnestub plaanipäraselt. Erinevalt mitmest teisest riigist ei ole meil Gruusias siiani probleeme olnud. Gruusia on tõesti riik, mis tervitab välisinvestoreid,” kirjeldab Ossinovski.

Kui üks ettevõte tahab Gruusias edukalt tegutseda ja tal on oma oskusteave ning toode, mida ta on valmis Gruusias pakkuma, siis tuleks ­Ossinovski sõnul kindlasti sinna minna. “Kuna ma olen suur Gruusia fänn ja Eesti patrioot, siis tahaksin, et Eesti ettevõtted läheksid Gruusiasse ja teeniksid seal,” lisab ta.

Jakovlevi sõnul areneb Gruusia iga päev ning muutub läbipaistvamaks. Need noored, kes praegu Gruusias töötavad, on Jakovlevi sõnul juba uus põlvkond, kes on haritud, saanud läänes töökogemuse ning soovivad ka oma kodumaad läänelikumaks muuta.

Helenius loobus Gruusiast

Kui möödunud aasta kevadel teatas Trigon Capitali juht Joakim Helenius, et plaanib Gruusia põllumajandusse, energiasektorisse ja kinnisvarasse investeerida, siis nüüd ei ole see riik tema silmis enam nii atraktiivne. “Kahjuks on Venemaa-Ukraina konflikt Gruusia välisinvestoritele investeerimiseks ebaatraktiivseks muutnud,” ütles Helenius. “Kui praegu pole mõni Venemaa naaberriik NATO või Euroopa Liidu liige, siis näevad investorid sellesse riiki investeerides Venemaa poolt poliitilisi ja sõjalisi riske ega investeeri selle tõttu,” märkis Helenius.

Samas lisas Helenius, et pikas plaanis on Gruusias hüdro­energeetika väga perspektiivikas, sest sellest võimekusest on ära kasutatud vaid väga väike osa ja sealne energia on nii-öelda puhas.

 

Positiivne ja hakkaja

Hillar Teder, ettevõtjaMe oleme ju ühes kontoris, istume Rocca al Mare tornis erinevatel korrustel ja vahel ikkagi näeme. Minule on ta jätnud sellise väga sõbraliku, positiivse ja hakkaja mulje.Me küll väga palju ei ole ärist rääkinud, aga mõnikord oleme kokku sattunud, võib-olla Äripäeva üritustel või kuskil reisi peal, mulle on ta jätnud alati väga sümpaatse mulje.

Väga lahe sepp

Raivo Hein, ettevõtjaMe oleme temaga koos käinud sellises kummalises riigis või kuidas nagu seda vahepeal nimetati – kurjuse telje riigis –, mille nimi on Põhja-Korea. Saime seal päris headeks semudeks ja päris tore reis oli, kui välja arvata see, et oma provotseeriva käitumisega saime hiljem sellesse riiki sissesõidukeelu. Küllap me ärritasime neid kohalikke giide ja julgeolekutegelasi oma kahemõtteliste küsimustega. No ei saanud, oli vaja küsida küsimusi, mis olid teravad.Ossinovski on väga lahe sepp. Kui sa temaga koos oled, ega sa ei näe mitte kuskilt, et see mees võiks olla üks Eesti kõige rikkam inimene – igavesti tore, südamlik, heatahtlik, abivalmis ja teeb mõnusat nalja ka veel.