Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väike LNG-terminal Eestit ei rahulda

03. oktoober 2014, 09:39
Alexela Groupi juht Heiti Hääl ja Alexela Energia juht Marti Hääl
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141003/NEWS/141009879/AR/0/AR-141009879.jpg

Kuigi Euroopa Komisjon ei toeta Alexela Energia ja Soome Gasumi ühisprojekte veeldatud maagaasi ehk LNG-terminalide rajamiseks Soome lahe äärde, on nii Alexela Energia kui ka Vopak otsustanud projektiga edasi minna.

Majandusministeerium ei välista praegu midagi, kuid kindel on see, et väikse terminaliga rahul ei olda.
Teisipäeval toimusid viimased läbirääkimised Euroopa Komisjoni, Eesti ja Soome ning arendajate vahel. Euroopa Komisjon pakkus ühe lahendusena välja, et regionaalne terminal rajatakse Eestisse ja Soome saab välja arendada oma vajadustele vastava terminali. Lisaks oli laual ka variant, et Eestisse rajataks väiksem terminal ja Soome suurem.

Eesti-Soome ühisettevõttest ei saa asja. Kohtumisel kaaluti erineva suurusega terminalide eeliseid ja puudusi. “Jõuti tõdemuseni, et kuna Eesti ja Soome projektid on liialt erinevas arendusstaadiumis, siis ühisettevõtte loomiseks häid eeldusi ei ole,” selgitas majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar.
Euroopa Komisjon toetab jätkuvalt regionaalse terminali rajamist. Tatar lükkas ümber meedias kõlama jäänud väite, justkui oleks nüüd LNG-terminali teema lõppenud ja Euroopa Liidu toetuse võimalus kadunud.
Soome meedia kirjutas, et kui Soome oli nõus sellega, et suurem terminal tuleb Soome ja väiksem Eestisse ehk Muuga sadamasse, siis Eesti riik selle kompromissiga nõus ei olnud .
“Tõsi, Eesti ja Soome arendajad ühisprojektis kokkuleppele ei saanud ja eelkõige oli põhjuseks asjaolu, et Eesti ja Soome on oma tegevustes erinevatel tasemetel – Eesti ettevõtja on oma terminaliga oluliselt kaugemale jõudnud,” märkis Tatar. “Terminalide ehitus läheb edasi ja toetust saab endiselt küsida.”
Tatar selgitas, et kuigi regionaalne terminal Eestis oleks kõige kiirem lahendus, ei ole selle rajamiseks siiski konsensust. “Seega terminali asjus on ootused avameelselt üksteisele ära räägitud, kuid lahendust praegu pole,” tõdes Tatar. “Alexela on öelnud, et nemad liiguvad oma projektiga edasi. Eraettevõtjal ei ole selleks riigi luba vaja, et ­Euroopa Komisjonist raha küsida. Meie teada jätkab väikese punkerdamisterminali rajamist ka Vopak Muuga sadamas.”
Alexela Energia juht Marti Hääle sõnul liiguvad nad Paldiski LNG-terminaliga ise edasi, sest Euroopa ei rahasta väljapakutud kompromisslahendusi sellises määras, mis muudaks need elujõuliseks.
“Euroopa Komisjon oli nõus, kui Eesti ja Soome saavutavad kokkuleppe, et ehitatakse ainult Paldiski terminal. See on ainus projekt, mis on sellises küpsuses, et saab teha, ülejäänud on idee tasandil,” lausus Hääl.
Ta lisas, et Euroopa Komisjoni sõnum teisipäeval oli see, et kui Eesti ja Soome ei suuda ratsionaalses lahenduses kokku leppida, siis kompromisse, mis lähevad oluliselt kallimaks, ei ole Euroopa Liit valmis toetama.

Terminalilt oodatakse palju. Vopaki LNG-terminali ärijuht Joop Jonkers ütles, et Vopak jätkab oma projektiga Muuga sadamas. Osana nende kasvu­strateegiast ja hiljuti paika pandud nelja terminali portfellistrateegiast teeb Vopak tema sõnul uuringuid, et leida potentsiaalseid LNG-terminali asukohti Eestis.
Majandusinisteeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar lisas, et LNG-terminal on kapitalimahukas investeering, mistõttu on oluline, et see suudaks lisaks tarbijatele vajaliku gaasi hoiustamisele elavdada ka gaasiturgu tarneallikate mitmekesistamisega. “Teisisõnu, kui terminal on piisav vaid varu hoiustamiseks, on selle ülalpidamine liialt kallis, sest täiendavat rahavoogu kommertsmahu müügist ei ole. Eesti on seetõttu alati lähtunud tingimustest, et saame toetada projekti, mis valmib kõige kiiremini, on võimeline gaasiturule tooma täiendava tarneallika ja on sõltumatu praegusest monopoolsest gaasitarnijast,” loetles Tatar tingimusi.
Arvestades eelloetletut, ei rahulda ministeeriumi esindaja sõnul väike terminal Eestit, seda eriti olukorras, kus puudub igasugune kindlus, kas, millal ja missuguse mahuga regionaalne terminal Soome rajataks. “Soomel praegu neid vastuseid ei ole,” tõdes ta.
Majandusministeerium siiski ei välista, et ühine regionaalne LNG-teminal tuleb. Tatar täpsustas, et Euroopa Komisjonist saab raha küsida kuni 2019. aastani.

Miks läks lörri LNG-terminali rajamine Euroopa rahaga?

Taavi Rõivas

Peaminister Taavi Rõivas:
Ma ei kiirustaks selliste hinnangutega, et midagi on lörri läinud või lörri minemas.
Eesti elektri varustuskindlus on sisuliselt tagatud tänu sellele, et meil on kaks väga korralikku ühendust Soomega, Estlink 1 ja Estlink 2, kokku 1000 megavatti võimsus. Sellest piisab, et Eesti tarbimine ära katta.
Kui võtame Eleringi kodulehe lahti, siis näeme, et toodame rohkem elektrit, kui tarbime. Selleks, et varustuskindlus oleks tagatud kogu meie regioonis, on meil plaanis rajada maaliin veel Eesti ja Läti vahele, kus see saab olema juba kolmas liin. Nii et see aitab kogu regioonis elektri varustuskindlust oluliselt parandada. Lõppkokkuvõttes viivad kõik need sammud selleni, et Eesti saab ennast lahti sünkroniseerida Loode-Venemaa sünkroonalast ja siduda ennast Euroopaga. Nii palju elektrist.

Eraldumine Venemaast. Mis puudutab gaasi, siis oleme ju välja öelnud, et meie huvi on gaasivõrk, põhivõrk eraldada praeguselt omanikult, kes on seotud Venemaaga. Lä'eme sellega edasi. Loodan, et juba lähiajal näeme ka tulemusi.
Lisaks sellele on meie huvi, et meil oleks alternatiivseid varustusallikaid. See saab kõige paremini aset leidma siis, kui Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola on kõik üks turg ja sellel turul ei ole suures plaanis vahet, kas Soomes, Eestis, Leedus või Poolas ja Lätis peab olema ka täiendavaid alternatiivseid nii-öelda sisenemispunkte turule ehk siis LNG-terminale.
Otsesed projektid, mis on lähiajal plaanis ja millega me edasi töötame, on Eesti ja Soome vaheline toruühendus, mis aitab Eesti ja Soome, hiljem ka lõuna poole kogu selle turu ühtlustada. Teine projekt on Leedu ja Poola vaheline gaasiühendus.

Terminali tulevik pole tume. Mis puudutab LNG-terminali, siis praegu ettevõtetel Eestis ja Soomes kokkulepet ei ole. Kas see tähendab, et LNG-terminali ei tule, ma nii ei arva. Ma arvan, et on siiski võimalusi, kuidas LNG-terminali meie regiooni rajada.
Minu seisukoht on, et Eesti on objektiivselt võttes selleks kõige parem paik. Eestis on ettevalmistused märksa kaugemal kui Soomes. Samas, peame austama ka soomlaste seisukohta, et Soome on parim paik. Need vaidlused ei ole jõudnud kokkuleppeni.
Balticconnectoriga, ma loodan, on võimalik juba lähiajal esitada taotlus uuringute tegemiseks. Aga eks elu näitab. Igal juhul on energia varustuskindluse tagamine oluline ja selle poole tuleb liikuda sõltumata sellest, kui esimesel katsel kokkulepe kergelt ei tule.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. October 2014, 10:04
Otsi:

Ava täpsem otsing