Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Korteri paberil ostul on parim kaitse eelleping

05. oktoober 2014, 09:27
Merko Ehituse elamuehitusdivisjoni müügijuht Irina Mutli kutsub üles olema tähelepanelik broneerimislepingute sõlmimisel
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141005/NEWS/141009836/AR/0/AR-141009836.jpg

Kui uut elamist soovitakse osta n-ö paberil või plaani järgi, on kinnisvara ostu eelleping ehk võlaõigusleping nii kinnisvara ostja kui ka müüja jaoks kõige turvalisem variant.

“Eelleping peab olema sõlmitud notariaalses vormis, selles lepitakse kokku tulevase tehingu sõlmimise aeg, tingimused ja lepingust taganemise sanktsioonid,” põhjendas Merko Ehituse Eesti elamuehitusdivisjoni müügijuht Irina Mutli.

Mutli tõdes, et tehakse siiski ka erinevaid broneerimislepinguid, millel ei ole kohustuslikku vormi, st see võib olla suuline või kirjalik. Ja väga tihti eksitakse broneerimislepingute juriidilise sisu osas, seda nii teadmatusest kui ka pahatahtlikkusest.

“Broneerimisleping ei tohi endas sisaldada objekti ostu-müügi tingimusi, sest siis on see tühine. Eriti ettevaatlik tuleb olla tasulise broneerimislepingu sõlmimise puhul, sest juriidiliselt korrektne broneerimisleping sisaldab üksnes kohustust mitte müüa objekti teatud aja jooksul,” toonitas Mutli ja lisas veel, et oht on selles, et selle aja möödudes võib objekti edasi müüa ja ostja tasutud broneerimisraha tagasisaamine võib osutuda väga keeruliseks.

Kaitseb järelemõtlematult võetud kohustuste eest. Eellepingus lepitakse tema sõnul kokku kinnisasja ostu-müügi tingimused ja lepingu täitmata jätmise sanktsioonid. Kinnisasja omandamisele suunatud eelleping peab olema notariaalselt tõestatud. “See nõue kaitseb järelemõtlematult ja notari selgituseta võetud kohustuste eest,” möönis ta.

Küsimusele, kui mitu Merko Ehituse projekti on praegu n-ö eelbroneeringuga müügis, vastas Mutli, et nende elamuarenduste puhul saab broneerida kõiki müügis olevaid kortereid kodulehel. Praegu on seal müügis kuus õige pea valmivat kortermaja. Kui korter välja valitud, sõlmitakse võlaõigusleping ja korteri valmimisel sõlmitakse asjaõigusleping. Kui tegemist on juba valmis objektiga, siis sõlmitakse võlaõigus- ja asjaõigusleping ühe tehingu raames.

Küsimusele, kui suur osa korteritest ühe arenduse raames on Merkol tavaliselt broneeringuga müüdud, vastas Mutli, et keskmist protsenti ei saa välja tuua, aga suur osa korterite müügist toimub ehituse algstaadiumides võlaõiguslepingute sõlmimisega.

Uus Maa juhatuse liige ja elamispindade tegevjuht Eve Soppe märkis, et nende firma soovitab notariaalset eelkokkulepet ehk võlaõigustehingut ostja ja müüja vahel. Notariaalne võlaõigusleping on tema sõnul eelkokkulepe, kus märgitakse ära müügitingimused, ja sellega võtab ostja kohustuse elamispind osta kindlal ajahetkel.

Seitse päeva otsustamisaega. Uus Maa eelbroneeringu selgituseks ütles Soppe, et ostuhuviline inimene saab korteri broneerida suulise kokkuleppe alusel. “Tavaliselt anname selleks seitse päeva ja maakler ei tutvusta teistele inimestele broneeritud objekti. Selle seitsme päevaga selgitab ostuhuviline välja oma finantseerimisvõimaluse. Kui suhtlemine on vaba ja takistusteta, siis tegutseb maakler pärast vastuse saamist vastavalt – kas võlaõiguslepingut ette valmistades või kliendile muud objekti soovitades,” rääkis Soppe.

Tema sõnul on Uus Maa kogemuse põhjal ühe arenduse puhul tavaliselt pooled korterid huvilise leidnud enne maja lõplikku valmimist ja kasutusloa saamist.

Kõige aktiivsem on uute kortermajade arendusturg praegu Põhja-Tallinnas, kesklinnas ja Mustamäel.

Maandage elamise mitteväljaehitamise risk võimalikult väikese ettemaksuga

Kaija Riismaa, Soraineni kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna advokaat

Väljaehitamata elamise ostmisel tuleb arvestada täiendavate riskidega: eelkõige sellega, et elamist ei ehitata valmis, see ehitatakse valmis oluliselt teistsugusena, kui on ostja ettekujutus, või ehitatakse valmis olulise viivitusega. Seadus näeb ette küll erinevaid võimalusi nõuda müüjalt tema kohustuse täitmise tagamiseks tagatisi, kuid praktikas üldjuhul nendes kokkuleppimiseni ei jõuta, kuna füüsilisest isikust ostja läbirääkimiste positsioon seda tihti ei võimalda.

Riskide maandamiseks tuleb seega kasutada muid teid. Esmalt on soovitatav maandada elamise mitteväljaehitamise riski selle kaudu, et teha võimalikult väike ettemaks.

Teisalt on soovitatav valida lepingu teiseks pooleks isik, kelle puhul on kindel, et müüja pankrotti ei lähe.

Riski, et elamine ehitatakse välja oluliselt erinevalt sellest, mida ostjale lubati, saab maandada sellega, et lepingus võimalikult detailselt kokku leppida, millistele tingimustele peab lepingu ese ostjale üleandmisel vastama, näiteks fikseerima lepingus joonised, ehitamisel kasutatavad materjalid, tööde teostamise kvaliteediklassi jne.

Riski, et elamine ehitatakse valmis olulise viivitusega, saab maandada näiteks leppides kokku õiguses nõuda viivituse korral leppetrahvi ning kui viivitus on pikaajaline, siis on ostjal õigus lepingust taganeda.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. October 2014, 18:18
Otsi:

Ava täpsem otsing