Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Anvelt tahab tõsta idufirmade konkurentsivõimet

07. oktoober 2014, 19:32
Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on riigil lähiajal plaanis revideerida kogu ühinguõigust, sest turg nõuab seda.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141007/NEWS/141009738/AR/0/AR-141009738.jpg

Arengufondi eestvedamisel on justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega tahetakse tekitada välisinvestorites rohkem kindlust Eesti idufirmadesse investeerimisel.

Muudatused puudutavad osaühingute tegevust reguleerivaid paragrahve, mida ühildatakse sisuliselt sarnaseks aktsiaseltse puudutavaga. Näiteks võimaldab eelnõu osakapitali tingimuslikku suurendamist ja vahetusvõlakirjade väljaandmist, ilma et oleks vaja kokkulepet kõigi osanikega. Sel juhul on iduettevõtjail lihtsam kaasata kapitali vahetusvõlakirjade või konverteeritavate laenude vormis ning väljastada optsioone oma töötajatele. See omakorda aitab justiitsminister Andres Anvelti sõnul tõsta Eesti idufirmade konkurentsivõimet välisinvestorite seas.

Miks räägitakse selle eelnõu kontekstis eelkõige idufirmadest?

Me tegelikult ei too sisse mõistet "idufirma". Need sätted kehtivad ükskõik millise osaühingu puhul. Me loome lihtsalt osaühingule aktsiaseltsiga mingil määral sarnased sätted just nendes küsimustes, mis toovad kaasa võimaluse suurendada kapitali operatiivselt. ASil on see võimalus olemas, aga on mõeldamatu, et start-up'i meeskond hakkab looma aktsiaseltsi. Üks asi on suur algkapital, teine asi on see, et aktsiaomanikud on ju rohkem investorid, nad ei ole tegevjuhid.

Osaühingu puhul, kus näiteks Jüri, Mari ja Juhan tulevad kokku, et hakata midagi arendama, on nad ise nii osanikud kui ka tegevjuhid. Küsimused tekivad siis, kui hakkabki midagi idanema ja on vaja raha juurde saada. Needsamad sätted ongi suunatud sellele, et raha juurdesaamine oleks võimalikult kiire ja lihtne. 

Kuidas need seadusemuudatused täpselt kapitali kaasamist parandavad?

Toome sisse vahetusvõlakirjade dimensiooni ehk siis vahetusvõlakirjade vastu on võimalik kapitali tingimuslik suurendamine, mis annab investoritele kindluse. Tänapäeval saaks paljusid asju osaühingu puhul teha põhikirjaliselt - see on suhteliselt vaba. Aga nagu elu on näidanud, siis suuresti just välisinvestorid heidavad pilgu peale ühinguõigusele ja vaatavad, et osaühingutel ei ole otseselt selliseid õigusi sisse kirjutatud. Sellisel juhul nad teevad Eesti idufirmale sõbraliku ettepaneku, et teeme haldusfirma kuhugi Inglismaale, aga võib-olla ka Luksemburgi või Taani, sest seal on tal kindlus, tema õigused on seaduslikult garanteeritud.

Selleks ei ole vaja seaduses mingit uut IÜ (iduühingu – toim) mõistet luua. On lihtsalt vaja mõningate tegevuste alustamisel laiendatud võimalusi kapitali kaasamiseks siin Eestis, sest kui on juba loodud haldusfirma Inglismaal ja Eestis on tütarfirma, kus hakatakse asja arenedes kasumit jaotama või midagi müüma, siis Eestist läheb see raha igal juhul mööda. Meil on hea teadmine, et see on Eesti firma, aga tegelikult sisuliselt ei ole enam Eesti firma. 

Mis on veel olulised muutused selles eelnõus?

Näiteks antakse iduettevõtetele võimalus konverteeritavate laenude kaudu kapitali suurendada. Samuti on optsioonide väljalaskmise võimalus töötajatele ja juhtidele. Ja ka tagurpidi optsioonid ehk näiteks kui Jüri, Mari ja Juhan lepivad kokku, et hakkame midagi tegema ja kõik panustavad oma füüsilise või vaimse tööga, aga näevad siis, et Jüri ei ole nii aktiivne kui oli kokku lepitud. Seadusest tuleb võimalus sundida teda võõrandama oma osa teiste osanike kasuks, sest ta ei ole täitnud lubatud kohustust. Teistpidi on võimalus anda oma töötajale tingimuslik osak, kui ei ole näiteks raha talle maksta. Välisinvestorite jaoks on oluline eriliigiliste osakute märkimise võimalus ehk ühel osanikul võib olla mitu eriliigilist osakut.

Need on asjad, mis ASi puhul tunduvad normaalsed, aga OÜ puhul on neis võimalik kokku leppida põhikirjas, mis ei ole garantii ka väljapoole. Investor vaatab ärikeskkonda seaduse tasemel. Kui ta võtab lahti näiteks võrdleva tabeli, kus on kirjas Eesti, Läti, Taani ja teised riigid ja millised on sealsed seadusest tulenevad võimalused, siis Eesti puhul on paljude asjade puhul kirjutatud optional (valikuline  toim). Sellepärast hakkasimegi seda Arengufondiga arutama. Nad näevad, et Eesti langeb just idufirmadesse investeerimisel Euroopa konkurentsis tahapoole, sest meie seadusandlus on nende jaoks liiga keeruline.

Kas on veel midagi, mida riik saaks teha, et alustavatel ettevõtetel oleks lihtsam?

Üks asi, mis meil on lähiajal plaanis, on kogu ühinguõiguse revisjon. Samas tahaksin enne kuulda väga selgeid nägemusi ja vajadusi ettevõtjailt. Ma ei taha teha revisjoni sellepärast, et kuhugi linnuke kirja saada. Peame erinevate organisatsioonidega maha istuma ja selgeks tegema, mis valdkonnad vajavad revideerimist.

Ühtpidi peab ühinguõigus kaasas käima majandussituatsiooniga, aga samas peab olema teatud määral konservatiivne. Rapsides midagi muuta või teha midagi millegi tegemise pärast võib vastupidi anda signaali mõnele investorile, et see on mingi rapsijate maa. Selle muudatuse teeme praegu väga selgelt vastavalt turu vajadustele. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. October 2014, 19:32
Otsi:

Ava täpsem otsing