- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,95
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,95
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Skeemitaja pettis PRIA-lt toetuse välja
PRIA-lt õnnestus tal saada kätte 50 000 eurot, trahv kuriteo eest on pettusest kordades väiksem, lisaks konfiskeeriti välja petetud vara.
Septembris 2011 esitasid kaks firmat, OÜ-d Setu Põllud ja Uudismaa PRIA-le (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) taotlused toetuse saamiseks kummalegi firmale kahe biokütusel töötava küttesüsteemi ostmiseks. Nende süsteemidega saab hakkepuidu, pelleti ja teraviljajäätmetega kütta nii viljakuivatit kui ruume.
Mõlema firma taga oli Ivo Voor, kes soovis taotluse järgi osta nelja kütteseadet kokku 200 000 euro eest. Et taotlusdokumendid olid täidetud korrektselt ja Voori firmad kvalifitseerusid näiliselt igati sobilikeks toetuse saajateks, eraldas PRIA neile maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetme alt 100 000 eurot, millest 50 000 maksti OÜ-le Uudismaa välja juba poole aasta pärast 2012. aasta jaanuaris.
Varem karistamata, kuid nüüd kelmuses süüdistatav Ivo Voor palus Äripäeval saata küsimused endale meilitsi ning katkestas seejärel telefonikõne. Hiljem Voor enam ajakirjaniku kõnedele ei vastanud ning mitme päeva jooksul ei laekunud temalt ka e-kirja teel vastuseid Äripäeva saadetud küsimustele. Vooril on võimalus veel jõustumata esimese astme kohtuotsust vaidlustada, oma tervikotsuse teeb kohus teatavaks 9. detsembril.
Prokurör: põhjalik skeem
Voori kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud ja kohtus süüdistust esindanud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marek Vahingu sõnul on taolisi soodustuskelmuste juhtumeid keeruline avastada ja kohtus tõendada.
"Oma olemuselt ei erine soodustuskelmus palju muudest kelmuseliikidest, kuid keerulisemaks võib pidada soodustuskelmuste puhul asjaolusid, mis puudutavad erinevaid spetsiifilisi investeeringuobjekte. Juhul, kui kahtlus seisneb ka investeeringuobjekti hinnakujunduses, on väga raske leida sellele väitele tõestust," ütles Vahing.
Samuti iseloomustab taolist soodustus- ja maksukelmuse kuriteoskeemi Vahingu kinnitusel väga kõrge ettevalmistuse ja organiseerituse tase. "Hästi läbimõeldud skeemid ning nendes skeemides kasutatavad esmapilgul juriidiliselt korrektsena näivad käigud raskendavad kuritegude tõkestamist ja avastamist olulisel määral," lisas ta.
Kodune arvevabrik keerutas võltstšekke
Süüdistuse järgi näitas Ivo Voor PRIA-le investeeringuobjekti ehk küttesüsteemide soetusmaksumust tegelikust hinnast kõrgemana ning vältis sellega omafinantseeringu tasumist. Selleks lõi Voor oma firmade võltsarvete alusel näilise tehingute ahela.
Tõendid kinnitavad, et selleks kasutas Voor ära nii oma elukaaslast kui tuttavat, kelle vormistas võltsarveid väljastanud äriühingu juhatuse liikmeks. Ahelas liikunud arvetega loodi nii PRIA-le kui ka maksuhaldurile väär ettekujutus tehingutest, mida tegelikult ei toimunud.
Lisaks esitas Voor valeandmeid ka süüdistuses märgitud äriühingute käibedeklaratsioonides, tekitades mõlema firma maksuarvestustes käibemaksu enammaksed. Tegelikud investeeringuobjektid tellis Voor Türgist ning nende soetusmaksumused on taotletud toetustest kordades väiksemad.
PRIA nõuniku Rando Undruse sõnul oli PRIA algusest peale teadlik, et mõlema ettevõtte taga on Voor, kuid tegemist oli kahe erineva firma eraldi taotlustega. Neile määrati toetust 100 000 eurot, kuid OÜ Uudismaa esitas ühe seadme ostu kohta juba ka kuludokumendid ja PRIA maksis 50 000 eurot määratud toetusest välja.
Rando Undrus kinnitab, et juhtumid, kus seadmete soetusemaksumust paisutatakse tegelikkusest kallimaks lausa mitmeid kordi, et saadav toetus kataks ära ka selle osa, mida taotleja peaks muidu ise finantseerima, on tavapärased. Lisaks kaasneb üle paisutatud hindadega tehingutega sageli ka alusetu käibemaksu enammakse risk.
„Kui tehingu väärtust on mitmekordselt üle paisutatud, püütakse PRIA-le jätta ka muljet selle tasumisest. Näiteks kui asja tegelik maksumus on 50 000 eurot, aga paisutatud hinna järgi on see 100 000 eurot ja toetuse määr on 60%, saaks taotleja toetust 60 000 eurot, kui ta on tõendanud 100 000 euro tasumist müüjale. 40 000 eurot investeeringu maksumusest peaks taotleja leidma ise. Selleks, et näidata 100 000 euro maksmist, hangitakse 20 000 eurot ja kantakse müüjale üle. Müüja tagastab raha ostjale, kes näitab sama summa uuesti maksmist müüjale. Niimoodi raha viis korda ringitades jääb taotleja raamatupidamises mulje justkui olekski tasutud eseme eest 100 000 eurot,“ selgitas ta.
Hetkel kuum
Kommentaar
1. jaanuarist tõuseb rahalise karistuse määr
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Einar Hillep
Karistusseadustik ütleb, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Alates 1. jaanuarist on miinimumpäevamäär 10 eurot.
Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 3200 kuni 16 000 000 eurot. Alates 1. jaanuarist 2015 on karistusmääraks 4000 kuni 16 000 000 eurot. Kohus arvestab karistuse määramisel isiku süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
Pettusevõrgustikud üha enam moes
Undrus ütles, et PRIA ei saa avaldada nüansse, mis viisid juhtumi avastamiseni, kuid märkis, et uurimises osales mitu asutust ning selliste juhtumite avastamisel on suureks abiks PRIA üha suurenev koostöö maksu- ja tolliametiga. Ta lisas, et kõnealune kaasus on olemuselt toetuste pettuste mõttes klassikaline juhtum ja selliseid on PRIA-l menetluses mitu.
PRIA kontrolliosakonna juhataja Kristi Selli sõnul tegeleb tema osakond üha enam ärivõrgustikega. "Kui hakkame pettusekahtlust süvendatult uurima, avastame omavahel seotud taotlejate ringi ja ka petturnõustajad, kes esitlevad end spetsialistidena, pakkumaks talunikele abi oma projektide n-ö PRIA-kõlbulikeks kirjutamisel. Tavaliselt on need võrgustikud juba mõnda aega tegutsenud, küll aga võivad seal olla uued juriidilised kehad. Sageli luuakse ärivõrgustikuna näiteks MTÜ, mis vastab täpselt selle meetme nõuetele, kust soovitakse toetust saada," selgitas Sell.
"On näiteks juhtumeid, kus toetuse väljamaksedokumentide menetlemisel on tekkinud kahtlus nende õigsuses, kuid on ka juba välja makstud toetustega juhtumeid. "Uus ja tõusev trend on see, et niipea, kui toetusraha on välja makstud ja me jõuame hakata mõtlemagi toetuse tagasiküsimisele, on firma juba tankistidele maha müüdud. Pahalane on omal ajal raha kätte saanud, ta ei viitsi PRIAga vaidlemagi tulla, ütleb, et rääkige firma uue omanikuga. Mõne päevaga müüakse see firma jälle maha näiteks rumeenlastele või Kaimanisaartele," märkis Sell.
Tasub teada
Investeeringutoetuse taotlemine PRIAst
PRIA toetused jagunevad otse- ja investeeringutoetusteks, viimaste puhul esitab taotleja konkreetsest meetmest toetuse saamiseks projekti ja äriplaani, toetuse piirsumma kehtestab meetme määrus. Esmalt menetleb PRIA taotlusi ja teeb sobivatele taotlustele toetuse määramise otsused
Raha saab klient kätte tavaliselt siis, kui on investeeringu juba teinud ja esitab selle kohta kuludokumendid
Viimastel aastatel on PRIA maksnud välja investeeringutoetustena 60 kuni 70 miljonit eurot, otsetoetustena 230 kuni 240 miljonit eurot
75% investeeringutoetustena makstavast rahast tuleb Euroopa Liidust, kuid 25% on alati Eesti maksumaksjate raha
Ivo Voorile ja tema firmadele makstud toetus küttesüsteemide ostmiseks liigitus investeeringutoetuste, mis maksti välja maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetme raames.
Trahv pettusest kordades väiksem
Pärast ligi kaks aastat kestnud uurimist ning ammu esitatud tagasinõuet tõusis juhtum taas päevakorrale tänavu sügisel, mil halduskohus arutas Voorilt juba makstud toetuse tagasi küsimist, maksmata osa tühistamist ning süüdistust maksu- ja soodustuskelmuses. Viimases kahes on Tartu maakohus Voorile süüdistuse esitanud.
50 000 eurot välja petnud mees sai trahvi 960 eurot. See aga vastab 300 päevamäärale ning kuna Voor viibis kolm päeva juba eelvangistuses, arvutati vangis veedetud aeg trahvist maha. Alles jäi 931,2 eurot. Kohe peab ta ära maksma vaid 291,2 eurot, ülejäänud trahv määrati kelmile tingimisi. See tähendab, et kui Voor nelja aasta jooksul uusi kelmusi toime ei pane, ei pea ta ülejäänud summat üldse maksma. Mõistagi konfiskeeriti Voorilt ka PRIA-lt välja petetud toetuse abil ostetud küttesüsteemid, mille hind ületab toetussumma.
Lisaks määrati Voori firmadele Setu Põllud ja Uudismaa samuti 5000eurone trahv. Nii enda kui oma firmade eest peab Voor maksma kaotajana lisaks ka kohtu menetluskulusid 1432 eurot. See kõik kokku teeb Voori karistuseks kõige mustema stsenaariumi korral 7392,16 eurot ning tagastada tuleb ka välja petetud vara. Hea käitumisega aga pääseb ta 668,8 euro maksmisest.
Juba on kohus konfiskeerinud Voorilt ühe katla, kaks pettusega saadud küttesüsteemi ja pisut üle 3000 euro. Seega on Voor jäänud ilma pettusega ostetud varast, PRIA-le peab ta maksma tagasi 50 000eurose toetuse ning lisaks ka trahvi, mis on petusummast seitse korda väiksem.
Seotud lood
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele