Vene naftagigant on sunnitud unistustest loobuma

29. november 2014, 11:30
Rosnefti plaanidele tõmmati pidurit.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141129/NEWS/141129624/AR/0/Rosneft.jpg

Igor Setšin kulutas 2013. aastal suure konkurendi TNK-BP ostmiseks 55 miljardit dollarit. Sellega loodi Venemaa suurim naftahiiglane, mis pumpab maa seest välja 5 protsenti maailma naftast, kirjutab Bloomberg.

Peaaegu kaks aastat hiljem pole investorid aga rahul. Sanktsioonid ja nafta hinnakrahh on dollarites arvestades vähendanud ettevõtte turuväärtust 38 protsenti ning praegu on terve ettevõte väärt 50 miljardit.

TNK-BP ostmine on jätnud tegevjuhi Setšini, kes on olnud pikaajaline Vladimir Putini lähikondlane, suure hunniku võlaga. Riigi kontrolli all olev Rosneft on pankadele ja võlakirjaomanikele võlgu kokku 60 miljardit dollarit, mis teeb Rosneftist kasumi ja võla suhet arvestades Brasiilia Petroleo Brasileiro järel maailmas kõige suurema laenukoormaga naftatootja.

„Nende agressiivne laienemine ja võlgade kogunemine on teinud neid sanktsioonide ja nafta hinnalanguse suhtes haavatavamaks,“ ütles Allianz Investments analüütik Oleg Popov Moskvas.

Setšin lubas, et kahe naftatootja liitmisel tekkiv ettevõte saab väärt olema vähemalt 120 miljardit dollarit. Tal olid isegi suuremad ambitsioonid – tegevjuht on püüdnud ehitada ka maailma mastaabis hiiglast, kes otsiks naftat ka näiteks Norras või Mehhiko lahes. Ta ostis tootmisprojekte Venezuelas ja pool rafineerimistehast Saksamaal.

Sunnitud kärpima globaalseid ambitsioone

Kuna ettevõtte bilanss on aga välja venitatud, siis on neid eesmärke tunduvalt raskem saavutada. See iseloomustab, kuidas Ukraina kriis on Vene ettevõtteid kahjustanud ning sundinud neid oma globaalseid ambitsioone kärpima.

Rosneft, mis saavutas paar nädalat pärast TNK-BP tehingut 96 miljardi dollarilise turuväärtuse, on sel aastal alla jäänud nii Vene kui ka välismaa konkurentidele.

„Kui on vaja müüa mõnda naftafirma aktsiat, siis sa müüd kõige kõrgemat võimendust kasutavat ettevõtet, milleks on Venemaa Rosneft,“ ütles Blackfriars Asset Management analüütik Renata Klita. Ta ütles, et Rosnefti laenuvõtmine teeb ettevõtte nafta hinnalangusele haavatavamaks.

Krimmi annekteerimise ja Ukraina suunalise agressiivse poliitika tõttu kehtestatud sanktsioonid piiravad Rosnefti juurdepääsu refinantseerimisele. Moskvas asuv ettevõte on juba praegu taotlenud riigipoolset abi, sest järgmise aasta lõpuks peab makstud olema 30 miljardi dollari ulatuses võlgasid.

Süüdi ei ole ainult nafta hind

Rosnefti aktsia tootlus – aktsia hind, millele on liidetud dividendid – on sellel aastal olnud 31 protsendiga miinuses, selgub Bloombergi kogutud andmetest.

 

 

Rosnefti aktsia on sel aastal Londoni börsil langenud 38 protsenti.

Täielikult ei saa ka nafta hinda süüdistada, mis on juulist alates kaotanud kolmandiku oma väärtusest. Näiteks olid lääne naftatootjate Dutch Shell Plc ja Total SA tootlused samal perioodil vastavalt 14,8 ja 5,3 protsenti.

Rosnefti Londoni börsil kaubeldavad aktsiad langesid reedel aga üle 4 protsendi ning jõudsid madalaimale tasemele alates 2009. aastat. Samal ajal langes ka Brent toornafta hind nelja aasta põhja.

Täiendav investeerimine raskendatud

Energiavaldkonnad investeeringud on pikaajaline ettevõtmine, mille kestus ületab 15 aastat, ütles Rosnefti pressiteenistus e-posti teel. Ettevõte jätkab TNK-BP tehingu järel sünergia loomist, teatas Rosneft.

Ettevõte lisas, et praegune aktsia hind tuleneb geopoliitilistest teguritest ja sanktsioonidest. Rosnefti edu Vene turul enne selle aasta juulit, mil sanktsioonid kehtestati, on märk kvaliteetsest juhtimisest, kommenteeris ettevõte.

Setšin ennustas septembris, et nafta hind tõuseb 5-7 aasta jooksul tagasi 150 dollari taseme juurde. Reedel ütles Setšin reporteritele, et järgmine aasta on nafta keskmine hind tõenäoliselt 70-75 dollarit barreli kohta.

Sberbanki analüütik Aleksei Bulgakov ütles, et Rosneft peaks olema võimeline oma võlga siiski teenindama. Ettevõtel, mis peab maksma ka 804 miljardi rubla (16,3 miljardi dollari) väärtuses ettemakseid, pole uute projektide jaoks aga eriti raha, ütles analüütik. Rosneft ei arvesta ettemakseid oma finantsaruandluses võlana.

„Kõige olulisem küsimus on ettevõtte jaoks võlgade refinantseerimine,“ ütles Bulgakov. „Rosneft võib teoreetiliselt olla mingis mõttes korras, isegi kui nafta hind püsib nii madalal, aga suured investeeringud tuleb sisuliselt siiski ära unustada.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. November 2014, 10:08
Otsi:

Ava täpsem otsing