Omanikud ei oska oma metsa eest raha küsida

Artikkel

- Uudised
- 15. detsember 2014 kell 6:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Omanikud ei oska oma metsa eest raha küsida
Metsa müüa pole lihtne.Foto: Erik Prozes, Äripäev
Metsamaa müüja võiks lasta oma varale hinnal kujuneda metsaoksjoniportaalides, selleks tuleks aga varuda pikem müügiaeg. Samuti on oksjoniportaalid huvitavad metsa ostjatele.
Mis kujundab metsakinnistu hinda?
Kasvava metsa tagavara hektarites
Kinnistu suurus
Asukoht
Looduskaitselised jm piirangud
Metsa liigiline ja vanuseline koosseis
Ligipääs kinnistule
Kasvukohatüüp
Boniteet
Metsa ja maa kõrvalkasutus (nt jahindus, turism, korilus)
Allikas: Maapartner OÜ juhatuse liige Emeri Saluveer
Parim hinnadetektor on metsa enampakkumine veebis
Forest eSolutions OÜ ja metsaoksjon.ee portaali omanik Lehar Lindre tõdes, et metsaomanikud ei oska oma metsa eest raha küsida, kirjutab Äripäeva 18. detsembri kuukiri Metsandus. ”Metsaomanikud ei oska oma vara väärtust adekvaatselt hinnata. Parim hinnadetektor on enampakkumine,” kommenteeris ta.
Kinnistute müügipakkumine on metsa ja maa ostu-müügi, hooldamise, järelevalve, taastamise ja hindamisega tegeleva Maapartner OÜ juhatuse liikme Emeri Saluveeri sõnul hetkel suur. ”Ostjad on muutunud valivaks. Seega, metsandusega seotud tehingute puhul on üha olulisem osapoolte kiire reaktsioon ja aktiivsus. Müüja peab konkreetselt ja koheselt teatama oma hinnasoovi, ostja peab ilma viivituseta kontakteeruma ja teatama oma huvi ostusumma osas,” tõdes Saluveer.
Oluline on hea kasvukoht ja ligipääs
Metsa hinda mõjutab tema sõnul ikkagi tarbimine. Kui maailmamajandus tõuseb ja ehitustegevus on hoogne, pakutakse head hinda ka puidu eest. Kauba kogus ja hind on omavahel suures sõltuvuses: kui turul on kaupa palju, siis hakkab hind tasapisi langema. Ka ilm mõjutab metsa hinda, järjestikused soojad talved segavad paljudes kohtades raiumist, saekaatrites võib tekkida tooraine puudus. Turuhinda võivad mõjutada isegi näiteks Euroopa tugevad tormid. Murtud puudest ei saa head saematerjali, küll aga toormaterjali plaaditööstuse ja tselluloosi jaoks. Tehnoloogilise puidu turg on mõnes mõttes küllastumas ning meil võib sellega kaasnevalt tekkida raskusi paberipuu müümisega.
“Mõistlik on investeerida hea kasvukohatüübi ja ligipääsuga kinnistutesse. Näiteks Lõuna-Eestisse, kus puud kasvavad üldjuhul kõrgemaks kui mujal,” kinnitas mees. Viimane trend on kodumaised istikud. Metsandus on küllaltki konservatiivne majandusharu. Aastate lõikes on üsna täpselt võimalik prognoosida raiemahtusid ja saadavaid puidusortimente, sest teada on puistute liigiline koosseis, vanus ning raiumise aeg.
Millise Eesti maakonna metsa on kõige tulutõotavam investeerida? Lindre vastas, et eelistab Viljandi, Jõgeva, Pärnu, Lääne-Viru, Võru, Põlva ja Valga metsi, sest need on likviidsed. Metsamaa hinnategureid on tema sõnul aga palju. Lisaks metsamaa boniteedile, metsa vanuseklassile ja kasvavatele puuliikidele on Lindre andmetel viimastel aastatel hakatud tähelepanu pöörama ka metsauuendusele (juhul, kui on tehtud) ja kasutatud metsataimede päritolule – kas on kasutatud kohalikke metsataimi või sissetoodud. ”Sissetoodud metsataimedes on potentsiaalne risk, seega makstakse rohkem metsa eest, kus on kasutatud kohalikku päritolu metsataimi,” kommenteeris Lindre.
Eesti metsamaa hektari keskmine hind on kümne aastaga kahekordistunud. Kas järgneva 10 aasta jooksul kasvab metsa hind sama kiiresti või veel kiiremini? Saluveer vastas, et hind jääb pigem samaks või isegi kukub, sest Eesti erametsaomanike müügisoov ja selle alane tegevus on viimasel ajal muutunud suhteliselt hoogsaks. Kinnistud koonduvad suurte tegijate kätte. Lindre on aga arvamusel, et järgneva 10 aasta jooksul kasvab metsa hind veel kiiremini kui seni.
“Varem või hiljem jõuab enamik metsakinnistuid suurte tegijate kätte. Erinevad fondid ostavad juba praegu kokku nooremapoolseid hea boniteediga metsasid. Välisinvestorite osakaalu ja tulevast turuosa on hetkel ennatlik hinnata. Loomulikult, suure finantsvõimekusega ostjatega on kodumaistel ettevõtjatel raske konkureerida. Välisinvestorite statistikat on samas raske välja tuua, sest enamasti luuakse Eestis oma firma, mille kohta puuduvad detailsed andmed,” tõdes mees.
Lindre märkis, et tema ei poolda seda, et metsaomanik peaks müüma oma vara odavamalt kohalikule ettevõtjale, kui välismaa ettevõte maksab rohkem. ”Omanik peab saama oma metsast parima kõrgeima hinna. Mida rikkam on Eesti inimene, seda parem Eesti majandusele. Kohalikku majandust ei tohi toetada kellegi teise arvel. Odavamalt müües keegi tänukirja metsaomanikule ei anna,” kommenteeris mees.
Riik ja erakapital võitlevad turuosa pärast
Füüsilisest isikust ettevõtjana metsahindamisteenust pakkuv Ülo Vendland kommenteeris, et tema on seisukohal, et metsamaad müües peaks müüma oksjoniportaalide kaudu ja tuleks varuda pikem müügiaeg. Kirjalikke oksjoneid, mida viljelevad erametsaorganisatsioonid, ei kiida ma heaks.
"Erametsaorganisatsioonide müügipakkumisi teevad vähese kogemustega töötajad ja oksjoni aeg on lühike ning pealegi ostjaid vähe. Riiklikult finantseeritud erametsaorganisatsioonid teevad jälle antireklaami oksjoniportaalide kohta, nii et käib võitlus turuosa pärast. Ühte osa finantseerib riik ja teine osa peab ise välja tulema. Minu arust on tegemist ebaterve konkurentsiga,” möönis ta.
Saluveer tõstis metsa kokkuostu oksjoniportaalidest esile eramets.ee, maaturg.ee ja metsaoksjon.ee. ”Aga lisaks põhitegevusele valmib ka Maapartner OÜ kodulehel veel sellel aastal veebilahendus ostjate ning müüjate kokkuviimiseks,” lisas ta. Lindre märkis, et lisaks tema portaalile metsaoksjon.ee tegutseb Eestis aktiivselt ka maaturg.ee.
Ta sõnas, et tema arendatav metsaoksjon.ee keskendub rohkem kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali oksjonitele. Kui suur käive on tema portaali kaudu tänavu tehtud jääb ärisaladuseks. “Elektrooniliste oksjoniportaalide vahendusel oleme ostnud umbes ühe objekti kuus. Suhteliselt vähe. Portaale on palju, kuid müügipakkumisi vähe,” tõdes Vendland.
Investeeringuna tasub tema sõnul osta hea boniteediga ja väheste uuendamiskuludega kinnistuid. “Olen seisukohal, et keskmine boniteet peaks olema alla 3, siis tasub tegeleda metsamajandamisega,” lisas ta.
Eesti metsamaa hinda mõjutab tema sõnul hetkel veel riik, kuna maareform ei ole läbi ja tänu sellele mõjutab riik veel metsahindasid, samuti tehingud riigiga looduskaitseliste maade võõrandamistega. ”Aga usun, et metsamaa on likviidne. Kõik oleneb, mis hinnaga soetatud,” möönis ta. Tuleviku hinnatõusu kohta märkis ta, et nii kiiresti metsamaa hind enam ei tõuse.
”Kiireim hinnatõusupotentsiaal on kasvaval metsal, mis kasvab metsamaal. Kuid mitte kordades,” ütles ta ja lisas, et Saaremaa metsatehingute arvu suurus on seotud pigem välismaa investorite poolt müüki pandavate kinnistutega.
“Mina ei soovita metsaomanikel metsamaad müüa, pigem müüge raieõigust. Mets kasvab ka ilma igasuguste toetusteta ja inimese abita. Inimene saab lihtsalt metsa väärtust tõsta. Maa jääb vähemalt alles ja kes oskab öelda, kui palju ta maksab 20 aasta pärast,” soovitas Ülo Vendland metsaomanikele!
Millisel firmal Eestis võiks tänavu olla suurim metsamaa n-ö turuosa?
Emeri Saluveer, Maapartner OÜ juhatuse liige
Tooksin esile näiteks Lemeks ASi koos kõikide harukontoritega üle Eesti. Samuti on Lõuna-Eestis tugev AS Valga Puu. OÜ-le Landeker kuulub 10 000 ha metsakinnistuid. Nii et ühest vastust sellele küsimusele on raske anda. Küsimus on selles, kas hinnata käivet, kasumit, potentsiaalset arengut või edetabeleid.
Lehar Lindre, Forest eSolutions OÜ ja metsaoksjon.ee portaali omanik
Tänavu on Eesti suurim metsamaa turuosa nii-öelda kokkuostudelt sellistel ettevõtetel nagu Tornator Eesti OÜ ja Lõuna-Eestis tegutsev Toftani Metsanduse OÜ.
Eestlastest Skype’i-loojad kahekordistasid oma rahapaigutuse Eesti metsa
Skype'i-loojate neliku Jaan Tallinna, Toivo Annuse, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu investeerimisfirma Ambient Sound Investments kahekordistas tänavu oma investeeringu Eesti metsa. Nüüd on firmal tegevjuhi Tauno Tatsi sõnul kokku ligi 800 000 tihumeetrit kasvavat Eesti metsa, mille väärtus on ligikaudu 16 miljonit eurot.
Äripäev kirjutas mullu 25. septembril, et ASI ostis 2012. aastal 350 000 tihumeetrit kasvavat Eesti metsa. Tehingu koguväärtuseks hindas Äripäev toona 6–8 miljonit eurot. Ettevõte kirjutab 2013. aasta majanduaruandes, et investeeringuna loodusvaradesse tehti pikaajaline põllumaa finantseerimistehing ning valmistati ette metsaportfelli laiendamist.
Nagu selgub, on 2014. aastal jõutud ka reaalsete tehinguteni. ASI 2013. aasta aruandes kajastub metsa- ja põllumaaga seonduvalt ka köögivilja kasvatav tütarettevõte Paistevälja-Paistu Põllud ja Metsad OÜ. Ettevõte soetati 2013. aasta 5. septembril hinnaga 3500 eurot. Tats kommenteeris, et see summa ei viita kindlasti mitte vara reaalsele väärtusele.
ASI aruandes on Eesti metsainvesteeringu partnerfirmana 2013. aastal välja toodud Multiland OÜ, mille üks omanikke on ASI-meeste kõrval Toomas Soo. Soo oli ka 2012. aastal tehtud metsainvesteeringu partner firmas Lignator, omanik selles firmas oli ka Rain Helde.
Otsustav metsakinnistu täius ja kooslus
“Kasvava metsa kui reaalvara investeeringu iseloom sobib meie investeerimiseesmärkidega selles varaklassis hästi,” kommenteeris Tats mulluses Äripäevas 2012. aastal tehtud investeeringut metsa. Ta viitas stabiilsele väärtusele, globaalsele nõudlusele ja väärtuse madalale korrelatsioonile finantsvaradega. Tatsi sõnul on Lignatori näol tegu kogenud metsaettevõttega, kellel on ka rahvusvahelised kontaktid müügi vallas. “Nende vastutusala on metsa majandamine ja uute sissetulevate pakkumiste hindamine, ASI on investor,” täpsustas ta kahe ettevõtte suhet toona.
Metsa ostmisel lähtub ettevõte peamiselt metsakinnistute täiusest ning kooslusest ja hinnast, mis on tootluse teenimise põhialuseks. “Võimalik on kokku panna portfell, kus on sees nii suure täiusega küpset metsa kui ka kiiresti kasvavat nooremat metsa, mille majandamisest rahavoo tekkimise perspektiiv on pikema ajahorisondiga,” ütles Tats. “Oma pikaajalise kapitaliga oleme turul seda tüüpi kinnistute ostu jaoks hästi positsioneeritud,” lisas ta.
Lugu ilmub 18. detsembri kuukirjas Metsandus. Lisaks saad teada, miks on maaomanikul jahimeestega kasulik kokku leppida ja kes on parim noore metsa eest hoolitseja.
Hetkel kuum