Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas logistikakulusid vähendada?

22. detsember 2014, 15:30
Jäätisefirma La Muu pani reklaamkleebised autole, mis aitab lisaks transpordivõimalusele muuta sõiduki ka reklaamivahendiks.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141222/NEWS/141229961/AR/0/AR-141229961.jpg

Jagasime sel aastal logistikarubriigis mitmeid nõuandeid, kuidas tänu ettevõtte logistikaprotsessi efektiivsemaks muutmisele kulusid vähendada.

Toome parimad praktilised soovitused kokkuvõttena veel korra ära.

Kuidas muuta sõiduvahend reklaamiks?

Autole reklaamkleebise valimisel tuleks mõelda, kas eesmärk on ettevõtte autopargi ühtlustamine või pilgupüüdmine ja klientide kogumine. Kleebised saavad olla kas välja lõigatud või prinditud – viimane tähendab, et kleebis kaetakse kaitsekilega, et värv maha ei kuluks.

Kui suurt ja uhket pilti ei taha, võib autole panna ainult telefoninumbri või kodulehe aadressi. Selle eelis on, et kui info vahetub, saab hõlpsasti uue kleebise panna. Ainult telefoninumbrit või mingit muud teksti on lihtsam valmistada ja paigaldada, mis teeb selle enamasti prindipildist odavamaks.

Kuna odavamad kiled võivad kesta vaid kuu, sobivad need kampaaniareklaamideks. Veidi ekstreemsem lahendus on teha autole täies ulatuses fotoprint, mis eristab ­autot liikluses kardinaalselt, või lihtsalt katta ­auto teatud tooni kilega ja hiljem logod peale kleepida. ­Auto täielik ülekleepimine on kõige kallim – nn piruka puhul tuleb hinnaks keskmiselt 1000 eurot auto kohta, aga sealjuures antakse tööle garantii.

Kujunduses võib kasutada ka reflekteeruvast kilest kleebiseid või reflektorkilest prinditud fotot, mis toimib pimedal ajal liikluses kui valgusreklaam.

Kleebisele ainult vajalik info

Mida rohkem teksti, seda vähem jõutakse seda lugeda ja sellesse süveneda. Mida vähem teksti, seda suurem on lugejate protsent.
Teatud tingimustel saab ­auto juba autofirmast koos kleebistega osta, ka liisinguga ostes – sellisel juhul pöördub automüüja ise reklaamifirma poole.

Kuidas veokulusid vähendada?

Veoteenuse klient saab parima hinna, kui oskab oma kaubavoogusid planeerida, ühineb logistika­firma veoringiga ja on koostööaldis.

Parimad kuluefektiivsed lahendused sünnivad, kui kliendi ja veoteenuse pakkuja vahel on avatud koostöösuhe: teenusepakkuja on kursis kliendi vajadustega ja saab omalt poolt soovitada võimalusi kokkuhoiuks.

Koostööd kliendi ja logistikaettevõtte vahel hindab ka ­Havi Logistics OÜ tegevjuht Roger Allas. “Kliendil tasuks kuulata oma logistikapartnereid, kes teavad, milline on mõistlik ja asjakohane lahendus, et tagada logistika efektiivsus. Logistikakulud on ju suured kulud ja kui vastavalt mahule ja toodete liikumisele protsessid targalt üles ehitada, on võimalik koostöö kaudu päris suur sääst saavutada,” rääkis ta.

Tuumprobleemiks on tema hinnangul vedude tiheduse paikapanek. Eestis kipub olema nii, et igaüks liigub oma suunas. Ka need ettevõtted, kes on turul oma toodetega konkurendid, peaksid mõistma, et koostööd tehes on võimalik logistilist efektiivsust saavutada. Tegevust on vaja konsolideerida, ent see on pikaajaline protsess. Õnneks on turg hakanud ses suunas liikuma, sõnas Allas.

Kuidas kolida oma äri pilve?

Üha rohkem tootmis- ja kaubandusettevõtteid kolib äri- ja logistikategevuse pilve, sest see ­aitab firmadel paindlikumalt tegutseda.

Ventilatsioonisüsteemide komponente tootva ETS Nord ASi juhi Hanno Haameri sõnul minnakse pilveteenustele üle sammhaaval, järgides firma IT-strateegiat. Eesmärk on viia kõik sarnased teenused ajapikku firmast välja pilve.

ETS Nordil on kolm tegevuskohta: Tallinnas, ­Jüris ja Helsingi lennujaama lähedal Tuusulas. Haamer selgitas, et pilvepõhine tarkvara lubab eri kohtades asuvatel üksustel paremini koostööd teha.
Töötajatel on pilveteenustest kasu seetõttu, et  tagatud on lihtne ligipääs teenustele, sõltumata asukohast. Pilveteenused annavad ettevõtte juhile võimaluse vaadata aruandeid ja allkirjastada kuluarveid, olles tegelikult töölt eemal või lausa puhkusel.

Haameri sõnul ei kaasne pilveteenustega otsest tuluefekti, vaid investeeringud asenduvad muutuvkuludega, kuna pilveteenuse kasutamise eest makstakse tavaliselt kuu- või aastamakset kasutaja kohta.

Kuidas jõuda logistikas eduka koostööni?

Edu saavutamiseks peab logistikafirma olema strateegiline partner, kes mitte ainult ei vea kliendi kaupa, vaid pakub välja lahendusi, kuidas tarneahelat efektiivsemaks muuta.

Nordnet OÜ juhataja Madis Laansalu sõnul nagu meeskondlikus laskesuusatamises ei piisa väga hea tulemuse saamiseks, kui kolm meest suusatavad, tuli takus, aga neljas ei jõua lõpunigi, on ka tarneahelas üksteisest sõltuvus väga tähtis. “Kui sõltuvust pole, ei saa rääkida ka koostööst,” lausus Laansalu. “Ei saa olla nii, et üks võidab ja teine mitte, või et üks teeb ja teine mitte. Mõlemad pooled peavad tegema ja mõlemad võidavad,” selgitas ta.

Iga päev mõeldakse, kuidas klientidele paremaid töövahendeid pakkuda, et nad saaksid efektiivsemalt tööd teha. “Meie käes on palju vahendeid ja informatsiooni, neid tahame ka oma klientidega üha rohkem jagada. Mõtleme kliendi peale, kuidas saaks rohkem müüa.”

 

Kas valida isiklik auto või kuller?

Nii mõnigi ettevõte seisab küsimuse ees, kas kasutada ettevõtte isiklikku autot või kullerfirma teenuseid. Millal tasuks eelistada üht, millal teist?

Restoran Mamo perenaise Margit Härma sõnul on neil oma auto, mis enamasti tegeleb toitlustuse ja kaubaveoga, mitte tavalise logistikaga. "Auto hankimise peale ei tasugi mõelda, kui pole sääraseid toetavaid ülesandeid – siis pole see lihtsalt kasumlik. Kui aga on ka näiteks kaubavedu, tarvikute vedu, catering, siis on lugu hoopis teine ning sellest võikski lähtuda,” lausus Härma.
Härma sõnul on nende jaoks tähtis ajastus – hommikust, lõunat ja õhtust söövad kõik ­ikka enam-vähem ühel ajal ning muu aeg jääb tühjaks. Ta selgitas, et neil ongi muu tegevus selle järgi sätitud – et kui on lõunasöögi aeg, siis kauba­vedusid ei ole.

Firmale auto valimisel mõeldi Härma sõnul päris palju, näiteks vaadati hoolega, et masin poleks liiga suur. “Saime juba esimesel korral hea liisingupakkumise ja nii see läks,” meenutas ta. Lisaks lasti teha ilus kujundus ning nüüd töötab auto ühtlasi ka reklaamina.
Kulleriteenust kasutatakse edasi, seda lihtsalt kombineeritakse oma masina sõitudega. “Nemad pakuvad ka teistsuguseid teenuseid, mitte vaid nn pitsavedu ja lõunatoidu transporti,” ütles ta. “Oma auto juures ongi vast oluline tööde ajastamine – et auto oleks ikka pidevalt töös,” lausus ta.

 

Kuidas minna üle e-arvetele?

Elektroonilistele arvetele üleminek võib ettevõttes tekitada esialgu küll mõningast segadust ja tuua algul tööd juurde, kuid säästab lõpuks tublisti aega ning aitab suurendada ettevõtte efektiivsust.

Tallinna Kaubamaja Grupi finantsdirektori Marit Vooremäe sõnul alustas Tallinna Kaubamaja Grupp e-arvete vastuvõtmist juba ligi 10 aastat tagasi. “Praeguseks on enamik meile saabuvaid arveid e-arved, paber­arveid esitab veel mõni väiksem partner, kellele arvete digitaliseerimine selle kulukuse tõttu üle jõu käib,” selgitab Vooremäe.

Ta märgib, et arvete vastuvõtjana on neil andmesisestajate töö ära kadumas ja seetõttu on mõnede ametikohtade arv ka vähenenud, alles jääb kontrollfunktsioon – kas kaup või teenus arvel vastab tellitule, on saadud ning süsteemi jõudnud. “Digitaliseerimine võimaldab pöörata tähelepanu tehingute registreerimiselt rohkem nende sisule, mis loob oluliselt rohkem majanduslikku väärtust,” leiab Vooremäe.

Ta räägib ka, et neil on toimunud muudatused ametirollides, näiteks on raamatupidaja töö muutunud sisulisemaks ja nõuab rohkem infosüsteemide tundmist. “Raamatupidajad ei tööta enam üksikute tehingutega, vaid suurte andmemassidega, mõnest raamatupidajast on saanud süsteemide peakasutaja,” toob ta näiteid.

 

Kuidas esitada veotellimust?

Vedu saab paremaks muuta lisaks kauba liigutajale ka transpordi tellija, kui ta vedu tellides edastab täpsemat infot.

Veoteenuse kvaliteet sõltub sageli tellijate edastatava info kvaliteedist ning seega ei ole probleemi lahendamine vaid logistikute mure.  Veotellimuse mõlemapoolne allkirjastamine tähendab, et vedaja teeb pakkumise oma nimel ja võtab vedaja vastutuse. Samas on see vedajale kinnitus, et tellija on aru saanud veoprotsessist, millega kaasnevad tema saadetise lähtekohast sihtkohta toimetamine, tarneaeg, veohind.

Veotellimus sõlmitakse tavaliselt vedaja ja saadetist vedada sooviva ettevõtte vahel. Enne tellimuse allkirjastamist on pooled läbinud läbirääkimiste vooru, kus eelnevalt on veo tingimused kokku lepitud. Lisaks elementaarsele tuleb veotellimuses ­detailselt lahti kirjutada ka pisiasjad, millega saab ära hoida võimalikud vaidlused ja pinge­kohad ­tulevikus. Seda lahendavad suuremad teenusepakkujad näiteks veo senise e-posti asemel veebipõhise programmi vahendusel tellimisega. Veebipõhise lahendusega koondatakse tellimused ühte andmebaasi ja seal töödeldakse andmeid edasi. Nii kasvab näiteks veo tellija roll vigade vältimisel, sest olulisi andmeid sisestatakse vaid üks kord ega töödelda hiljem korduvalt ümber.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. December 2014, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing