Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

VKG kempleb riigiga kohtus

VKG tehase Petroter II avamine, millel osales ka peaminister Taavi Rõivas. Foto: Andres Haabu, Äripäev

Eesti suurim erakapitalil tegutsev põlevkivitööstus Viru Keemia Grupp on keskkonnaministeeriumi kohtusse tirinud lausa seitsme kohtuasjaga. Kolm ministrit pidasid kriisikoosolekut.

Keskkonnaministeeriumi käskkiri kehtestab neljale ettevõttele kaevandamise piirimäärad.
See dokument ei võimalda väiksematel turuosa suurendada ning takistab uutel tulijatel sektorisse siseneda.
Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus konkurentsi olla ei saa.

„Keskkonnaministeeriumiga on meil palju kohtuasju,“ nentis VKG juhatuse liige Priit Rohumaa. Ka keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus kinnitab – kohtuasju on ühtekokku seitse.

Mis neist kohtuasjust edasi saab, Lõhmus ennustada ei oska, ent loodab parimat. „See on nende [VKG - toim.] taktika, ütleme niimoodi. Kõik otsused, mis kolme aasta jooksul tehtud, on edasi kaevatud,“ nentis ta.

Kas see pole maksumaksja raha raiskamine? "Riigil tuleb end kaitsta. Meil pole mingit alust kahelda oma otsustes. Me näeme ühe ettevõte survet, kuna investeerimisotsused on tehtud reaalselt suuremale mahule, kui neile ette antud on,“ selgitas Lõhmus.

Rohumaa sõnul on keskkonnaministeeriumiga kohtutee ette võetud kahel põhjusel: kokku lepitud kaevandamismäärad ja Ojamaa kaevanduse kaevandamisluba.

VKG avas eelmisel aastal teise värskemal tehnoloogial tegutseva tehase Petroter II, mille kõrvale on juba kerkimas väikevend Petroter III. Küll aga lõi naftahinna suur langus põlevkivitöösturitel jalad alt ning VKG sulges läinud detsembris kaks vana tehnoloogiat kasutavat tehast. Rohumaa sõnul viis selle otsuseni nii naftahinna langus kui ka see, et firma ei saa põlevkivi ise piisaval määral kaevandada ning Eesti Energia müüb nende hinnangul kivi liiga kõrge hinnaga.

Nimelt pani riik 2008. aastal paika nelja ettevõtte kaevandamismahud. Ka toona ei suutnud ettevõtted omavahel kokkuleppele jõuda ning riik kasutas seadusest tulenevat õigust ning vähendas proportsionaalselt kõigil ettevõtteil 24 miljonilise kaevandamismäära 20 miljonini.

Viimasel kahel aastal on ettevõtted kaevandanud
Eesti Energia Kaevandused ASmax lubatud kaevandamismaht aastas: 15 miljonit tonni 2012: 13 miljonit tonni2013: 12 miljonit tonniVKG Kaevandused OÜmax lubatud kaevandamismaht aastas: 2,7 miljonit tonni2012: miljon tonni2013: 2 miljonit tonniKiviõli Keemiatööstuse OÜmax lubatud kaevandamismaht aastas: 2 miljonit tonni2012: 600 000 tonni2013: 755 000 tonniAS Kunda Nordic Tsementmax lubatud kaevandamismaht aastas: 238 000 tonni2012: 100 000 tonni2013: 98 000 tonniAllikas: Keskkonnaministeerium

Ministritel kriisikoosolek

Täna pärastlõunal kohtusid rahandusministeeriumis minister Maris Lauri, majandus- ja taristuminister Urve Palo ja keskkonnaminister Mati Raidma, et arutada põlevkivitööstuse probleeme. Ühe teemana oli kõne all naftahinna langus maailmaturul ning sellest mõjutatud põlevkivisektori tulevik.

„Me kutsume põlevkivitööstusettevõtted istuma läbirääkimislaua taha - avatud meele ja paindliku algpositsiooniga -, et leida kiireid lahendusi, kui rääkida põlevkivi hindadest,“ kommenteeris Raidma. Rahandusminister Lauri lisas, et valdkonnaga seotud kolme ministri nägemuses on võimalik kokkuleppele jõuda, samas kui ministrid panustavad põlevkivi arengukava väljatöötamisele.

Raidma kinnitas, et mingil määral oli tegemist kriisikoosolekuga. „Sel ajal, kui ettevõtjad sõlmisid põlevkivi ostu-müügi lepingud, tundus, et tänane naftaturu situatsioon on fantaasia, seepärast peaks ka ettevõtjad otsa vaatama tookordsetele lepetele,“ nentis Raidma.

Keskkonnaministri hinnangul on põlevkivitöösturitele päikese loojumise aeg veel piisavalt kaugel. „Areng käib käsikäes tehnoloogiate arenguga, mis muutuvad keskkonnasõbralikumaks ja kõik ettevõtjad on täna valmis investeerima keskkonnasõbralikkusse. Ja mida rohkem nad seda teevad, seda kaugemale läheb päikeseloojang,“ ütles Raidma.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.