Esimene iseseisev rohebüroo

Artikkel

- Uudised
- Tea Taruste, kaasautor
- 15. veebruar 2015 kell 14:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Esimene iseseisev rohebüroo
Tallinnas Sõpruse 157 asuva ökobüroohoone rajamisel on kasutatud lahendusi, mis aitavad säästa kütte, energia- ja teistelt halduskuludelt.Foto: Meeli Küttim, Äripäev
Rohelised lahendused aitavad ekspluatatsioonikuludelt märkimisväärselt kokku hoida ning loovad mõnusa keskkonna, mida üürnikud hindavad.
Mullu Tallinnas aadressil Sõpruse puiestee 157 valminud ärihoone on Eestis esimene, mis projekteeritud Green Buildingu kontseptsioonile vastavalt.
Esimese üürnikuna kolis novembri algul unikaalsesse ökomajja tarkavaraettevõte Proekspert AS, kelle kasutuses on nüüd 1800 ruutmeetri suurune pind. “Asusime varem siinsamas lähedal (Sõpruse pst 151) ja uut kontoripinda otsides vaatasime teisi äripindu nii Mustamäel kui ka Ülemistes. Meie ettevõttele sobis Mustamäe piirkond siiski paremini: see on kesklinnale lähedal, meie töötajate hulgas on palju üliõpilasi ja siin on hea transpordiühendus, lisaks palju söögikohti ja pole probleeme parkimisega,” rääkis Proeksperdi juhatuse esimees Marko Sverdlik.
Asukoht oli oluline, aga otsuse tegemisel polnud vähetähtis ka see, et tegemist on uue majaga, mille rajamisel kasutatud energiatõhusaid insenertehnilisi lahendusi. “Meid köitis roheline mõtteviis, mis haakus Proeksperdi maailmavaatega: paljud meie tarkvaralahendused juhinduvad ju samuti energiasäästlikkuse põhimõttest,” märkis Sverdlik. Tema sõnul on kommunaalkulude kohta veel ennatlik järeldusi teha, ent oodatakse, et need on väiksemad. Veekulu 75% väiksem
Ärihoone arendaja Hepsor OÜ juhatuse liige Henri Laks kinnitas, et ärihoone kõrvalkulud on tavapärasest oluliselt väiksemad: “Praegu, talvisel perioodil on kõik kõrvalkulud (elekter, küte, haldus, vesi) kokku 2,1–2,2 eurot ruutmeetri kohta, suvel on see number märksa väiksem.”
Prognoosid on tema sõnul paika pidanud ning tavalise büroohoonega võrreldes on küttekulud 50 protsenti ja veekulud kuni 75 protsenti väiksemad. “Vihmavett kasutame tualettruumides ja praeguseks pole paak veel tühjaks saanud,” selgitas ta.
“See maja on kütte ja jahutuse mõistes täiesti autonoomne, me ei ole liitunud ei kaugkütte ega gaasitrassiga,” rääkis Laks. Ärihoone maaküte ja -jahutus on meie oludes unikaalne, sellises mastaabis pole ka energiavaiade lahendust varem kasutatud.
Energiasäästlikud lahendused
Maa kütab ja jahutabTalvel kasutatakse küttesüsteemina hoonealuste 25 meetri pikkuste energiavaiade näol toimivat maakütet, suvel kasutatakse sama süsteemi hoone jahutamiseks. Eestis uudne energiavaiade süsteem tagab kuni 50% väiksemad küttekulud võrreldes tavahoonetega.
Vesi taevastBüroohoonetes kasutatavast veest ligi 75% ei pea vastama joogivee kvaliteedile. Hoone veevarustus toimib osaliselt ühisveevärgi baasil, osaliselt kasutatakse sadevett. Vihmaveemahutisse kogutavat vett kasutatakse tualettruumides, see tagab kuni 75% väiksemad veekulud võrreldes tavahoonega.
Arhitektuursed lahendused ja fassaadHoone fassaad on kaetud lehiselaudisega. Klaasfassaad hoone lõunapoolses osas maksimeerib loodusliku valguse kasutuse. Ruumide kaitseks päikesekiirte soojendava mõju eest on klaasfassaadi ees, hoone välisküljel, horisontaalsed päikesekaitseribid ja -sirmid, mis aitavad suvel hoida kokku hoone jahutusel kuluvat energiat.
Jalgrattaruum ja elektriautode laadimiskoht.Asuvad hoone esimesel korrusel.
PäikesepaneelidKatusele paigaldatud päikesepaneelid toodavad elektrienergiat.
LeedvalgustidHoone trepikodades, koridorides ja vestibüülides on leedvalgustid, mis tarbivad kümme korda vähem eneriat kui tavavalgustid.
Säästuvõimalus seotud koha eripäradega
Rakendatavad energiasäästumeetmed sõltuvad hoone asukohast, eripärast ja parameetritest. “Näiteks energiavaiade lahendust ei ole Lasnamäel otstarbekas kasutada, kuna seal on paepinnas ega pole tarvidust vaivundamenti kasutada.
Kristiine piirkonnas seevastu on kõik suuremad kortermajad ja büroohooned rajatud vaivundamendile ning tänu sellele saime hoone konstruktiivsetesse vaiadesse paigaldada maaküttejahutuse kontuuri ehk neidsamu vaiu kasutada ära energiavaiadena,” selgitas Laks.
Teisi energiasäästlikke arhitektuurilisi ja insenertehnilisi lahendusi, nagu näiteks fassaadivarjestus, vihmavee kasutamine ja leedvalgustid, saab põhimõtteliselt kasutada kõikide hoonete puhul. “Uuenduslik lahendus on ka lehiselaudisest fassaad – puitlaudisest fassaadi nii suurte hoonete puhul varem nii ulatuslikult Eestis kasutatud ei ole,” lisas Laks.
Ärihoone katusel on koha sisse võtnud ka päikesepaneelid, mille paigaldamist ei peetud algul piisavalt tasuvaks. “Lisasime päikesepaneelid täiendavalt, kuna leidime sobiva koostööpartneri. Paneelide rajamise kulupool jäi Energiapartner OÜ kanda, kes müüb toodetavat elektrienergiat meile soodsama hinnaga kui Eesti Energia, meie müüme seda edasi üürnikele,” rääkis Laks.Inspireeriv keskkond, kust koju ei kiputa
Lisaks Proeksperdile on Eesti esimese ökoärimajas endale kodu leidnud projekteerimisfirma PCC Projekt AS, rahvusvaheline ravimifirma Pfizer ja printimislahendusi pakkuv Dochouse OÜ. Üürileandjal oli välja töötatud standardlahendus, ent koostöös sisearhitektiga sai iga üürnik oma pinna ise kujundada.
Proeksperdil oli oma visioon, milline üks töötajasõbralik keskkond võiks olla. “Me ei tahtnud avatud kontorit ega ka pika koridoriga suletud kabinettide süsteemi. Meil käib töö meeskondade kaupa, ent kõigil peab olema ka oma nurgake – kärglahendus eraldatud ja ühiste aladega on just sobiv,” rääkis Sverdlik. “Siin on inspireeriv keskkond, kust inimesed pärast tööpäeva lõppu minema ei kiirusta,” kiitis Sverdlik.
Ta lisas, et kogu hoones on tunda ökoloogilist mõtteviisi ja terviklikku lähenemist: “Üldkasutatavaid pindu valgustavad leedvalgustid, koridoris on liikumisandurid ja tuled ei põle 24/7. Oleme siiani oma valikuga väga rahul.”
Roheliste lahenduste puhul tüüpprojekte kasutada ei saa
Büroohoone projekteerinud arhitekt Indrek Suigusaar arhitektuuribüroost Pluss märkis, et arhitektuuriliselt on energiatõhususe ABC hoones igati kasutuses. “Tarindid said tunduvalt soojemad, kui ka ehituses tavapärastest soojapidavamate lahendustega võrrelda. Välisilme puhul oli taotluseks sobimine miljööga, ökonoomsus ja arhitektuursete vahenditega energiatõhususele kaasaaitamine. Tüüpilised bürooned on kui klaaskastid, ent selle objekti puhul on lihtsalt aknad. Elame Põhjamaal ja peame arvestama, et klaaspind laseb 5–7 korda enam soojusenergiat läbi kui sein,” märkis Suigusaar.
Samas on hoone lõunaküljel suur ribidega varjestatud klaasfassaad, et välist päikeseenergiat ära kasutada. Ida- ja läänepoolsete akende ees on vertikaalsed ribid, mis kontoriruumide aktiivsel kasutusajal varjutavad päikese, mis võiks kuvaritööd segada.
Suigusaare sõnul roheliste lahendustega büroohoonete rajamisel tüüpprojekte kasutada ei saa, ent energiatõhususe ABC on igal pool rakendatav. “Seda hoonet on tähele pandud, aga ega uued tellimused üleöö sünni. Arendajaga on meil järgmised objektid juba töös,” märkis ta.
Bürooarendusmaastik on hoone arendaja Hepsor OÜ juhatuse liikme Henri Laksi hinnangul välja kujunenud ja praeguses turuolukortas pole suurt tungi kuhugi. “Meil on väga hästi läinud. Maja on alles loetud kuud valmis ja vakants on 2600 ruutmeetrist vaid 185, mis moodustab väga väikese protsendi. Võib öelda, et üürnikud väga tahtsid meile tulla. Kui läheme järgmist büroohoonet arendama, siis latti allapoole ei lase.”
Hetkel kuum