Ebaõnnestunud maksutrikid

Artikkel

- Uudised
- Piret Reiljan
- 20. veebruar 2015 kell 9:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ebaõnnestunud maksutrikid
MaksutrikidFoto: Scanpix/PantherMedia
Maksuamet tõi Äripäevale näiteid levinumatest ja ka jaburamatest variisikute kasutamise katsetest.
Neid kohati lausa lihtlabaseid skeemitamisi polnud ametnikel just eriti keeruline läbi hammustada, ent ikka ja jälle püütakse maksuametit üle kavaldada.
1. Maksuvõlaga äriühingu juhatuse liikmeks pandi isik, kel oli äriregistri andmetel kehtiv seos 82 ja kehtetu seos 33 ettevõttega. Maksuhalduri korraldustele isik ei reageerinud. Sellised äriühingud kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist (KMKR).
Käibemaksukohustuslaste register asub maksuameti kodulehel ja seal on avaldatud kõik registreeritud ja registrist kustutatud äriühingud. Enne majandustehinguid on otstarbekas veenduda, kas isik on registreeritud maksukohustuslane ja kantud käibemaksukohustuslaste registrisse.
Käibemaksukohustuslaste registri andmete jälgimine ja korrastamine on pidev protsess, mille käigus kustutatakse registrist äriühingud, kes ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust esitada käibedeklaratsioone. Antud tegevus hoiab ära, et käibemaksukohustuslaste numbrit kasutavad isikud, kelle eesmärk pole mitte majandustegevus, vaid käibemaksukohuslase numbri omamine.
2. OÜ juhatuse liikmeks sai isik, kes telefonivestluses ei olnud teadlik, et oli sellise firma ostnud. Isik ütles, et käis notaris paari mehega, kes kogu asja korraldasid. Isikul on äriregistris 29 kehtivat ja üks kehtetu seos.
3. OÜ juhatuse liikmeks sai probleemne isik, kellel on äriregistri andmetel 12 kehtivat ja 29 kehtetut seost. OÜ tahtis end registreerida KMKRi, väidetavalt pidi ta hakkama tegelema kinnisvaraarendusega ja rajama elamurajooni. Tegevuse kirjeldus oli küll suurejooneline, aga finantseerimise allikad olid umbmäärased ja kahtlased. OÜd ei registreeritud KMKRi.
4. OÜ juhatuse liikmeks sai pärast Leedust pärit juhatuse liikmeid eestlasest naisterahvas, kes väidetavalt plaanis tegelema hakata koristusteenuse osutamisega, aga tõendamise käigus muutis oma selgitusi ja tekitas juurde kaheldava sisuga dokumente. OÜ kustutati KMKRst.
5. Soomes ehitusega tegelenud ettevõttel vahetus juhatuse liige. Väidetavalt pidi sama tegevus ka jätkuma, aga uue juhatuse liikme selgitused olid ebamäärased, ta ei olnud kursis, kus töid tehakse, kes on koostööpartnerid, kuidas toimub maksmine jm tegevusega seonduv. Tekkis kahtlus, et OÜ tegevust korraldab keegi teine. Lõpuks esitas OÜ ise avalduse enda KMKRst kustutamiseks.
6. OÜ juhatuse liige oli Läti kodanik, kelle eest esitas järelkontrollis e-posti teel tõendeid õigusbüroo. OÜ tegevus oli seotud erinevate Läti ja Leedu ettevõtetega. Juhatuse liikme telefoninumbrit ei avaldatud, vaid paluti asju ajada e-posti teel. Lõpuks telefoni teel juhatuse liikmega rääkides ei olnud ta teadlik maksuhalduriga toimunud kirjavahetusest ning väitis, et tema ei ole OÜga tegelenud ja keegi teine korraldab asju. OÜ esitas avalduse enda KMKRst kustutamiseks.
7. 2012. aastal saadeti autoäri arvatava käibemaksupettuse kontrollimise ajal ahela võtmeisik Austraaliasse „tööle“ kaks nädalat pärast seda, kui maksuamet skeemitajatele teabe andmise korralduse väljastas. Sel puhul oli nii-öelda pagendusse minek isegi isiku vanemate jaoks väga ootamatu ning vanemad ei saanud pojaga kuidagi ühendust. Asi venis üle aasta ja selle jooksul vanemate jutu järgi neil pojaga kontakt puudus.
Antud menetluses jõudsid luksusautod Eesti väga rikaste isikute kätte nelja vahelüli kaudu. Lisaks esitasid autoärikad oma käibedeklaratsioonides andmeid, mille kohta puudusid raamatupidamisdokumendid.
Austraaliasse haihtunud mehe taga olid kaks pika kriminaalse minevikuga isikut ja praeguse seisuga ei ole maksuametil andmeid, kas pagendatu on Austraaliast tagasi saabunud või mitte.
8. Arestimajas viibinud isik rääkis, et tema ostis äriühingu, aga sisuliselt ei tea ta sellest ettevõttest ega ka laiemalt raamatupidamisest midagi. Isiku sõber, kelle kaudu isik selle firma ostis, tuli isikule koju ja aitas raamatupidamisdokumente üle vaadata. Nad logisid juhatuse liikme ID-kaardiga e-maksuametisse. Seal toimetas reaalselt juba aga see sõber ja tegi mitmeid käibedeklaratsiooni (KMD) ja tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) parandusi.
Maksuamet selgitas juhatuse liikmele, et kui tema nime alt tehti need parandused, siis tema vastutab. Ja kui ta ise nende paranduste sisu ei tea, siis tehku parandused tagasi, taastades algne seis. Isik oli nõus ja tegi 7 KMD ja 11 TSD parandust.
9. Juhatuse liige esitas 2014. aastal seletuste andmisel maksuametile enda isiku tuvastamiseks kehtetu juhiloa. Tema kehtivat ID-kaarti kasutati aga organiseeritud maksupettuse läbiviimiseks.
10. Kontrollis oli põllumajanduse ja loomakasvatusega tegelev äriühing, kes ootamatult esitas tagastusnõude hoopis viiel järjestikusel päeval ostetud romukulla eest tasutud käibemaksu tagastamiseks. Kulla müüs varifirma, kelle juhatuse liikmeks oli vahetult enne tehingute sooritamist määratud töötu isik. Tasumine kulla eest toimus väidetavalt sularahas, kusjuures sularaha üleandmisel raha saaja isikut ei tuvastatud ja allkirja saajalt ei võetud, kuna tegemist oli kontrollitava äriühingu juhatuse liikme lapsepõlvesõbraga. Kulla üleandmine toimus väidetavalt kuskil parklas sõiduautos, kus müüja andis üle kilekotis kulla ja ostja sularaha. Kulda üle ei kaalutud ja proove ei kontrollitud.
Kui maksuhaldur saatis korralduse väidetava müüja juhatuse liikme rahvastikuregistrijärgsel aadressil, tulid korraldused sealt tagasi hoiutähtaja möödumisel, mistõttu pöördus amet kohaliku vallavalitsuse poole isiku asukoha kohta teabe saamiseks. Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja saadetud vastusest ilmnes, et tegemist on raske puudega isikuga, kes viibib juba mitu aastat hooldekodus.
Maksuametnik sõitis hooldekodusse, andis isikule kätte korralduse ja sai kohe ka selgitused, mille järgi isik kinnitas kullatehingute toimumist, kuid tema seletused erinesid oluliselt kontrollitava äriühingu seletustest. Samuti ei olnud tal ühtegi dokumenti oma väidete tõendamiseks, kuid ta lubas need tuua hiljem. Kulla ostmiseks vajalik raha oli tal väidetavalt invaliidsuspensionist säästetud.
Kontrollimaks isiku väiteid, võttis maksuhaldur seletuse ka hooldekodu juhilt, kes kinnitas, et isik viibis väidetavate tehingute sooritamise ajal hooldekodus ega käinud sealt väljas. Nädala möödumisel ilmus isik ise maksuhalduri juurde ning esitas ka nõutud dokumendid kulla ostu ja müügi tõendamiseks. Dokumentide kontrollimisel selgus, et ostuarve oli võltsitud suvalise äriühingu nimel ning sularahas tasumist tõendavatel kassaorderitel oleva isiku andmed (ID-kaardi nr) ei vasta tegelikkusele ja ka tema allkiri on võltsitud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum