Musta karbi ise viimistlemine ei anna hinnavõitu

Artikkel

- Uudised
- 1. märts 2015 kell 9:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Musta karbi ise viimistlemine ei anna hinnavõitu
Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhi Agur Tammistu sõnul lähevad paremini müügiks korraliku lõppviimistlusega korterid ja majad. Foto: Meeli Küttim, Äripäev
Poolviimistletud elamispinna ostu puhul on suurem võimalus valida endale sobilik viimistlus, ent selllega kaasneb ka palju ohtusid ning ise lõpuni ehitamine ei pruugi olla odavam kui valmispinna ostmine.
Kuigi lõppviimistluseta mustade või valgete kastide populaarsus on kahanemas, pole ka ise teha soovijad kadunud. Enamasti eelistatakse siiski lõplikult viimistletud elamispindu. “Varem müüdi ja osteti karpe rohkem,” märkis 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma. “Küsiti ja taheti. Eks praegu ka ikka leidub neid, aga pigem oleme me liikumas Skandinaavia praktika suunas, kus arendaja teeb kõik lõpuni valmis.”
Poolviimistletud kinnisvara ostuga kaasneb palju ohtusid ja ise oma pinna lõpuni ehitamine ei pruugi sugugi olla odavam ja lihtsam, nagu arvatakse. Lisaks on musta ja valge karbi puhul tegemist käibefraasidega, millel pole konkreetset juriidilist tähendust.
“Erinevate arendajate puhul valge karbi definitsioon suures plaanis ei erine,” märkis Domus Kinnisvara kutseline maakler Lenne Kontor. “Selle all mõistetakse kuni kipsplaadini valmis ehitatud korterit, milles tihti on ka pahteldustööd tehtud. See tähendab enamasti, aga mitte alati, et ka kõik siseseinad on olemas, elektrijuhtmed ja torustik veetud, küte valmis ehitatud. Seega jääb ostja kanda ainult siseviimistlusmaterjalide valik ja paigaldus, lisaks köögimööbel.”Musta karbiga rohkem tööd
Musta karbi puhul tuleb Kontori sõnul ostjal täpsustada, mis tööd täpselt tehtud on ning mis mitte, et teha enda jaoks võimalikult täpne ehituse hinnakalkulatsioon korteri valmisehitamiseks. “Mõnel juhul tuleb musta karbi puhul arvestada vaheseinte ehitamisega, elektrijuhtmete ja torustike vedamisega ning küttesüsteemi valmisehitamisega,” selgitas Kontor. Seega võib tööd olla rohkem ning ei piisa paari ehitustöölise oskustest, vaid tarvis on mitme ala spetsialiste.
“Mulle tundub, et turul oskavad ostjad seda küsida ning hea maakler ka selgitab igale ostjale väga täpselt, mida müügihind sisaldab ning mida mitte,” hindas Kontor ostjate teadlikkust. Üllatuste vältimiseks soovitas Kontor ostjal enda jaoks läbi mõelda, kas ta on ise ehituse alal pädev ning oskab vajalike tööde mahtu hinnata või eelistab ta ehitusspetsialisti nõu, kes seda tema eest teeks.
Kui ligi kümme aastat tagasi olid mustad-valged karbid kinnisvaraturul veel üsna nõutud kaup, siis praeguseks on Oiderma sõnul olukord muutunud. Ostja eelistab pigem valget karpi, kui üldse pooleli kinnisvara ostma hakkab. “Valge karp pole iseenesest muud kui põhjalik koduremont: ise saab otsustada siseviimistluse ning igaüks saab ise sellega hakkama. Võib ka olla, et keerulisemad viimistlustööd, näiteks vannitoa plaatimine, on tehtud ja ülejäänud korter on valge karbi kujul.”
Musta karbi ostja on Oiderma sõnul väga spetsiifiline klient. Palju on näiteks vahearendajaid, kes ostavad korteri, viimistlevad ja müüvad seejärel selle edasi.
Kontori sõnul pole musta karbi eelistamine siiski väga harv, vaid üsna paljud kliendid eelistavad korteri ostmist just musta karbina. “Kui kõikide kortermaja üldtööde tegemist eeldatakse arendajalt, siis enda korter meeldib paljudele siiski algusest peale ise ehitada. Eriti kehtib see nende ostjate puhul, kes soovivad siseviimistluses kasutada looduslikke ehitusmaterjale. Näiteks savikrohvi puhul ei tohi selle all olla mitte kipsplaat, vaid peab olema hoopis pilliroomatt.”
Eelista musta karpi, kui:sul on oma korterile palju erisoove;soovid siseviimistluses kasutada naturaalseid materjale;oled ise ehitusalaste teadmiste ja oskustega või sul on usaldusväärne ehitusspetsialist.
Eelista valget karpi, kui:sinu erisoovid korteris piirduvad parketi, seinavärvi, tapeedi, köögimööbli jms valikuga;oskad lahendada sisekujunduslikke küsimusi või soovid kasutada sisekujundaja abi;sulle on oluline korteri kiirem valmimine ja enda väiksem ajakulu.
Eelista valmis korterit, kui:sa ei tunne end kindlalt sisekujunduslike otsuste tegemisel;sulle on oluline kohene sissekolimisvõimalus;sul ei ole aega tegeleda ehituslike küsimustega või puudub kogemus mõne ehitajaga.
Allikas: Lenne Kontor
Müüb valmis ja skandinaavialik
Isegi kui ostjal on huvi lõppviimistluseta korteri vastu, võib sellise leidmine kohati keeruliseks osutuda. “Paljud ei saa jaole,” märkis Oiderma. “Tihtipeale on arendajal juba koppa maha lüües alltöövõtjaga siseviimistluse lepingud sõlmitud. Eramaju tehakse rohkem etapi kaupa, nendega on lihtsam.”
Kui ostja õigel ajal jaole jõuab, ei ole arendajate jaoks probleem korter karbi kujul müüa. Sihilikult keegi siiski karpe ei hoia. “Paljud arendajad tahavad isegi juba köögimööblit sisse panema hakata. Selles mõttes liigume praegu selgelt Skandinaavia praktika poole, kus müüaksegi peaaegu ainult lõppviimistletud elupindasid.”
Ka Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhi Agur Tammistu sõnul ei tehta Eestis musta karpi müügiks. “Eriti majade puhul on need pigem hapuks läinud olukorrad. Kas on siis raha otsa saanud või on tegemist lahutusega,” märkis ta.
Tammistu sõnul müüb Eestis aina enam emotsioon: juba musta karbi nägemine võib mõned ära ehmatada. Eduka müügiartiklina nimetas ta pigem korraliku lõppviimistlusega kortereid ja elumaju, kus on sees ka elementaarne mööbel. “Tundub, et inimestele meeldib skandinaavialik stiil: minimalistlik mööbel ja pastelsed toonid. Võib-olla sekka ka mõni kirkamate värvidega element. Võtame näiteks mõne Mustamäe korteri. Võib olla täiesti korralik pensionäri korter, aga müümisega võid maadelda üle poole aasta. Kui see aga niimoodi ära remontida, et ta näeks välja nagu sisustusajakirjas, müüb see sama korter palju kiiremini ja pea kaks korda kallimalt,” tõi ta näite.
Valmis korterite populaarsust suurendavad Tammistu sõnul ka paremad pangalaenu saamise võimalused ning arendaja huvi kinnisvara lõpuni valmis teha. Samas näiteks Bulgaarias, kus Arco Vara samuti tegutseb, ostavad inimesed ennekõike poolikuid kortereid.
Ise ehitamine võib tulla kallim
1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul mõtlevad paljud inimesed, et saavad korterit ise viimistledes väiksemate väljaminekutega hakkama. “Tänapäeval nii siiski odavamalt kindlasti ei saa,” lükkas ta sellise arvamuse ümber. “Arendajad teevad selliseid töid mahulepingutega, mistõttu hind remonditava pinnaühiku kohta tuleb odavam.”
Elupinna ise mustast karbist lõppastmesse välja ehitamine on Oiderma sõnul otstarbekas ainult juhul, kui näiteks ostjal endal on oma ehitusfirma või tegemist on niisama ehitusalal pädeva inimesega. Eraldi firma palkamine tuleb kallim, kuid võib erisoovide puhul sellest hoolimata õigustatud olla.
Domus Kinnisvara kutselise maakleri Lenne Kontori sõnul eelistavad musta karpi just need kliendid, kes on ise ehituses osavad või kelle sõbrad-tuttavad on korteri sisetöödel abiks. “Selliselt võib olla tihti rahaline võit päris suur,” ütles Kontor, kelle sõnul arvestavad kliendid sellega, et sisekujundus ja viimistlusmaterjalide valik tuleb musta karbi puhul endal teha või kasutada selleks sisekujundaja abi.
“Valge karbi puhul eelistatakse aga pigem juba täiesti valmis lahendust, kus ka siseviimistlus on tehtud või on kliendil selleks mõned valikuvariandid.” Arendajad pakuvad ka võimalust valida sisekujundajaga koostöös valminud siseviimistluspakette.
Kui pakutakse ainult valge karbi kujul korterit, leiavad paljud kliendid end Kontori sõnul olukorrast, kus ei osata suure korteri värve, materjale ja detaile kokku sobitada, ning ise materjale valides ei pruugi tulemus olla see, mida klient soovib.
Selgusetu, kes vastutab
Musta ja valge karbi kui poolelioleva kinnistu ostmisel on alati omad ohud.“Sisuliselt antakse sellisel juhul ju vastutus poole pealt üle,” ütles 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma. “Sealjuures tekib palju küsimusi. Näiteks, kas dokumentatsioon on korras? Kui kõik edasised tööd jäävad ostja kanda, siis kes hoolitseb juriidika eest? Halvimal juhul võivad muudatused tähendada isegi seda, et projekt tuleb ümber teha või et tuleb suisa uus ehitusluba taotleda. Ohukohti on palju. Kes vastutab, kui midagi nässus on?” selgitas Oiderma.
Oiderma sõnul võib probleemiks saada juba selline väike asi, et ostja tehtavate viimistlustööde käigus tekib seina praegu. Kas sellisel juhul on tegemist arendaja või uue omaniku süüga? Kelle kohustuseks jäävad ehitusgarantii alla käivad tööd? Ehitaja ei pruugi sellisel juhul enam vastutada. Selliseid konflikte esineb Oiderma hinnangul üsna tihti. “Tänapäeval on asjad keerulisemad. Kõiki töid dokumenteeritakse rohkem ja täpsemini. Lõpliku garantii saab anda ainult ehitaja, poole pealt asjade ülevõtmine ei tööta enam.”
Sellest hoolimata arvestavad arendajad Domus Kinnisvara kutselise maakleri Lenne Kontori sõnul kliendi soovidega ning pakuvad nii valmis elamuid kui ka musta ja valget karpi.“Mulle tundub, et nn isetegijad ei kao veel kuskile, seega ka musta karbi valmiduses korterid müümata ei jää. Turul pakutakse õnneks mõlemat võimalust,” lausus ta.
Autor: Kaur Maran, kaasautor
Hetkel kuum