Pangatöötajad palgalõhe vastu

Panga töötajate ametiühing loodab ühingu esindaja Hannes Veskimäe sõnul jõuda hiljemalt aasta lõpuks kollektiivlepinguni, et lahendada küsimusi, mis pole veel töölepinguseaduse ja töötajate individuaalsete töölepingutega reguleeritud.

“Kindlasti soovib ametiühing adresseerida meeste ja naiste vahelisele palgalõhele, võimalikule kontorite sulgemisele ning koondamistele, töösuhte lõpetamise praktikatele, töökeskkonna ja töötasu temaatikale," ütles Veskimäe.

Mõned ametiühingu soovid võivad tähendada täiendavaid kulusid tööandjale, aga paljud küsimused saab lahendada pooltevahelise hea tahte ja kokkuleppega,” lisas ta.

Praeguseks on paari nädalaga liitunud ametiühinguga 10% Nordea Eesti töötajatest ning esindatud on erinevate ametite esindajad kogu pangast.

„Ei saaks öelda, et mõni üksus on selgelt ala- või üleesindatud. Samas ei ole ma veel meie 15 kontori töötajatega isiklikult kohtunud, mis on mul plaanis lähiajal. Loodan sealt leida sellele algatusele tugevat poolehoidu,” lausus Veskimäe.

Veskimäe sõnul  on ametiühingu soov sõlmida selline kollektiivleping, mis muudab Nordea Eesti finantssektori parimaks ning turvaliseimaks tööandjaks. „Üldreeglina laieneb kollektiivleping kõigile tööandja olemasolevatele ja tulevastele töötajatele, sõltumata ametiühingu liikmelisusest,“ sõnas ta.

Valdav enamus Nordea töötajatest Skandinaavias on liitunud ametiühinguga, mis on leppinud kokku kollektiivlepingu tingimused koostöös Nordea kontserni juhtkonnaga.

Danske Banki Eesti juht Aivar Rehe ütles, et Eestis pole Danske töötajad loonud ametiühingut, kuid Danske Taani keskpangas ja Soomes aga küll. „Nad teevad teatud regulaarsusega koosolekuid ja kutsuvad neile ka töötajate esindajaid filiaalidest, kus pole ametiühinguliikumist. Nendel osalevad ka meie töötajad ja ma ise olen ka esinenud Soome ametiühingu ees. Olen seal selgitanud, kuidas käib  Eestis koostöö töötajatega,“ rääkis Rehe.

Rehe kinnitab, et püüab hoida enda pangas avatud diskussiooni ja probleemide lahendamisele orienteeritud õhkkonda. „Võib-olla sellepärast polegi tekkinud organiseerumise vajadust. Me teeme igal aastal tööga rahulolu-uuringut, kus räägitakse lisaks töötasule ja -tingimustele ka sellest, kui lugupidavalt kohtleb juhtkond oma töötajaid,“ lisas ta.

Swedbanki Eesti üksuse juhi Robert Kiti sõnul pole ametiühingute moodustamine pangas tema meelest ei hea ega halb. „Tegu on töötajate õigusega, mida rakendatakse vajaduse tekkimisel. Et Eestis on ametiühingute loomine olnud pigem tagasihoidlik, näitab, et töötajate õiguseid on nii seadus kui ka tööandjad küllalt hästi kaitsnud,“ ütles Kitt.

Eestis on juba 2013. aasta septembrist olemas ka finantstöötajate ametiühing, mis kannab nime Eesti Finantssektori Töötajate Liit. Seal on esindatud kõikide suuremate Eesti pankade töötajad peale Danske. Eesti Finantssektori Töötajate Liidu juhatus loodab, et Nordea algatusest luua oma ametiühing võtavad eeskuju ka teiste pankade töötajad.