Erakonnad tambivad Eduka Eesti võiduidee maa sisse

Eduka Eesti võitis tänavu pankur Tarmo Tanilas, kes pani ette emiteerida riigivõlakirju ja investeerida sellest saadud vahendid tootlikesse varadesse. Poole rahast suunaks Tanilas suurtesse taristuprojektidesse, nt üürimajade ehitamisse, kortermajade ja küttesüsteemide kaasajastamisse ja teede parandamisse. Teise poolega tuleks Tanilase ettepaneku kohaselt luua pikaajaliste strateegiliste investeeringute fond, kuhu koondatakse mõõduka riskitasemega stabiilset rahavoogu tootvad investeerimisobjektid.

Kõik erakonnad peale Keskerakonna teevad selle mõtte maha, ühed armutumalt, teised leebemas vormis. „Ma ei toetaks riigi tegutsemist turuspekulandina,“ põrutab IRLi esindaja Juhan Parts, endine majandusminister. „Pean naiivseks minna riigivõlaga metropoli ärikinnisvara ja suuri energiaaktsiaid omandama. Asi võib lõppeda feilimisega. Idee tasuta raha maast üles korjata ja suurt tulu teenima panna tundub ahvatlev, aga enamasti on see võimatu.“

Parts pakub, et see „Swedi mees“ võiks pakkuda retsepti pensionifondide raha mõistlikumaks kasutamiseks. Pensionisüsteemi reformimise ideega võitis Tarmo Tanilas Eduka Eesti konkursi aasta tagasi. Tollal pidasid kõik erakonnad ideed mõistlikuks, aga riigieelarve seisukohalt kalliks, sest priitahtliku pensionikonto loomise idee elluviimine eeldab riigi panust ja vastavat seadusemuudatust.

Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljevi meelest seisneb Tanilase idee nõrkus selles, et ühte ei saa ja teist pole mõistlik teha (ehk siis poole raha eest ehitada teid-eluasemeid ning teise poole eest osta väärtpaberid). Ta möönab, et Eestil oleks ruumi laenu võtta, seda nii Euroopas kokku lepitud reeglite kui ka turu loogika kohaselt. „Aga ma ei arva, et riik peaks laenu võtma ja börsile kauplema minema, isegi kui laenu on võimalik odavalt saada,“ teatab ta. „Avaksime sellega Pandora laeka.“

Vabaerakonna esindaja Ülo Mattheus tunnistab, et Tanilase idee kuulub kahtlemata suurde ideede rubriiki, mis püüab leida Eesti arengu võtit. Aga praegu tundub talle mõistlikum Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni seisukoht, et see oleks ennatlik ja laenuvõtmise vajadus on palju teravam tulevikus, kui riigieelarvest kaovad eurorahad.

„Eesti võiks kaaluda võlakirjade emiteerimist või suurema laenu võtmist alles aastast 2020, kui saavad läbi selle eelarveperioodi Euroopa Liidu vahendid,“ leiab Mattheus. „Seni tuleks mõelda sellele, kuidas euroraha võimalikult efektiivselt kasutada.“

Reformierakondlane Aivar Sõerd tunnistab, et Euroopa Keskpanga käivitatud varaostuprogramm loob mõtteainet veel pikaks ajaks. „Euroala riikide võlakoormus ületab 90% SKPst ja riigid ei mõtle praegu küll sellele, kuidas võlgu suurendada,“ lausub ta. „Nad teevad hoopis suuri pingutusi selleks, et võlakoormat vähendada.“ Sõerd möönab, et põhiliselt pole see võlakoorem muidugi tekkinud tootlikest investeeringutest, vaid riikide üle jõu elamise tulemusena.

Sõerd juhib tähelepanu sellele, et riigid maksavad tohutuid summasid praeguste võlgade intresside tasumiseks, Soome nt maksis 2013. aastal intresse üle 2,5 miljardi euro. „Neid summasid, mida teised riigid maksavad intressideks, saame meie kasutada investeeringuteks,“ arvab Sõerd.

Ainult Keskerakond leiab, et senise valitsuse suhtumine võlateemasse on ülearu jäik. „Konkursi võidulugu näitab selgelt, kuidas Euroopa majanduses toimuvad muutused käivad valitsusele üle jõu,“ sõnab keskerakondlane Kadri Simson. „Valitsus aga jätkab jäigalt või siis tänaseks juba puhtalt mugavusest kasinuskurssi ja jätab kasutamata võlakirjade emiteerimisest ja sellest saadava raha kasulikust investeerimisest tulenevad võimalused.“

Simson ei ole päris kindel, kas riik peaks suures ulatuses finantsinvesteeringutega tegelema, kuid Tanilase mõte on tema sõnul julge ja väärib igal juhul tunnustust. „Teine asi on investeerida konkreetsetes infrastruktuuriobjektidesse,“ arutleb ta. „Kõne all on olnud näiteks Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine, mis mõjuks kogu majandusele elavdavalt.

Käimasolevatel koalitsiooniläbirääkimistel, mida peavad Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit, sotsiaaldemokraadid ja Vabaerakond, ei ole avalikkusele teadaolevalt riigivõlakirjade emiteerimise teemat arutatud.

koht, 10 000 eurot: Tarmo Tanilas, „Ostame tootlikke varasid“koht, 3000 eurot, Mikk Talpsepp,“ Eduka Eesti manifest“koht, 2000 eurot, Ahto Lobjakas, „Piiritu Eesti“

Avaldatud lugusid: 80

Äripäeva partnerid: Danske Bank, Tallinna Kaubamaja, Saku Õlletehas, Mootor Grupp, EMT ja Elion